Referaat Füüsikas Radioaktiivsus 2011 Sissejuhatus Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastalprantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest. Magnet- või elektriväljas
objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy – grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos
objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos
lähedale asetati kolb uraanisooladega. Pärast, mitmeid katseid sai ta teada, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile nagu valgus- või röntgenikiirtega ja kuna see ei sõltunud välistingimustest, vaid ainult uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks-radioaktiivsuseks, see nimi tuleb ladina keelest(radio + activus kiirgustoime.) Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Seda kuumutatakse ja tekkinud auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi
Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat mõõdetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,610-19 J Isotoopide kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop Aatomituuma kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Aatomituum 8. teema radioaktiivsus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suure energiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio+activus - kiirgustoime). Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb
lähenemine piisavalt ettevaatlik ja ohutu. Kiirguse varajane toime tekib lühiaegsete suurte kiirgusdooside puhul. Ühekordsed doosid alla 250 mikroGy ei põhjusta tõenäoliselt silmaga nähtavaid tagajärgi. 3.5 Gy suurune ühekordne doos põhjustab 50% kiiritatute surma mõne nädala kuni 1 kuu jooksul peale kiiritust, juhul kui ravi ei rakendata. Stohastilisteks e juhuslikeks nimetatakse neid toimeid (tavaliselt hilistoimed), millel ei ole lävidoosi. Kiirgustoime riski suurus kasvab doosi kasvades, kuid kahjustuse raskus ei ole doosist sõltuv. Deterministlikud e määratud toimed, on need, millel esineb lävidoos. Nende puhul kahjustuse raskus on sõltuvuse s doosi suurusest, mida suurem doos, seda rängem kahjustus. Kahjustus ei teki allpoll lävidoosi ja tekib alati, kui kiirgusdoos on suurem kui lävidoos. Ägedat kiirguskahjustust ravitakse vereelementide säilitamise ja rohkendamise