sellelt põllult. Temperatuuri ja NDVI seos veedefitsiidi avastamiseks: suur temperatuur ja väike NDVI. Taimestiku füsioloogilise seisundi ja stresside olemasolu hindamine: taimelehtede klorofüllisisalduse hindamine (red edge juures) ja ksantofülli tsükli pigmentide hindamine fotokeemilise peegeldumisindeksi abil (531 ja 570 nm); taimelehtede veesisalduse hindamine: spektraalsete mõõtmiste abil vee neeldumisribade juures, ka kiirgustemp annab infot veedefitsiidi kohta; taimelehtede füsioloogilise seisundi hindamine fluoresentsmeetodil(stresside olemasolu) Kuivaine sisaldus terades isel teravilja valmimisega seotud fenofaase: piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus; selle seos NDVI-ga (väheneb täisküpsuse suunas). 8. Multispektraalsed indeksid, nende olemus ja kasutamine. Multispektraalsed indeksid kui meid huvitab taimkate mulla foonil, siis on eesmärgiks indeksil vähendada mulla mõju signaalis
Füsioloogid pakuvad ruumides talvel +20,suvel +22. Alasti inimesele +28. Tegevuseta inimene tunnetab 2 kraadise täpsusega. Tegevusega inimene tajub 8 kraadise vahega. Niiskeõhk on parem soojusjuht kui kuiv õhk. Õhu niiskuse juures 65% on sobiv temp 22 kraadi. 30% +26. · Märja termomeetri temp tm- kasut suhtelise niiskuse määramiseks psühromeetri abil. Selle abil saab määrata ülejäänud parameetrid. · Radiatsioon temperatuur e kiirgustemp tr=t1A1+t2+A2+....+An/A1+A2+An [0c] · Oparatiiv temp top-operatiiv temp arvestab inimese soojuslevi nii kiirguse kui ka konveksiooni teel. Kuna soojus eraldub konveksiooni ja kiirguse teel. Tuloeb arvestada kiirgus temp kui ka konveksioon temperatuuri. Top=tõ+tr/2. · Põranda kütte temp Põranda soojust mõjutab ka põranda materjali. · Õhuliikumine Talvel on norm 0,15..0,2, suvel 0,25...0,3m/sek