kogus on 0,2 g. Kroom stimuleerib insuliini toimet ning reguleerib vere suhkrutaset. Kroom esineb pähklites, tees, maksas, juustus ja toorsuhkrus. 3 TSEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt Cs on leelismetallidest kõige vähim levinud element. Tuntakse vaid ühte Cs-mineraali pollutsiiti, millest tema sisalduvus on 30 36%. Tseesium avastati mineraalvee allikavee aurustamisel saadud tahke spektraalüüsil (1861). Nimetus anti selle kiirgusspektris esinevate hallikasiniste (lad caesius) spektrijoonte värvuse järgi. Omadus Cs Sulamistemp, 28,5 Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3 3 Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal
madalamale ta kiirgab. 5. Millal vesinikuaatom kiirgab: UV-kiirgust, nähtavat valgust, infrapuna kiirgust Vesinikuaatom kiirgab UV- kiirgust, siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile. Nähtavvalgust tuleb siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile Infrapuna tuleb siis kui kõrgemalt tuleb kolmandale, neljandale, viiendale orbiidile 6. Miks vesinikuaatomi kiirgusspektris on ainult 4 joont. Sellepärast, et elektronil on kõrgemalt orbiidilt madalamale orbiidile tulemikseks 4 võimalust. 7. Mis on radioaktiivsus; loetle radioaktiivsus kiire liigid ja iseloomusta neid (alfa, beeta, gamma) Radioaktiivsus on tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi(heeliumi tuumi), beetaosakesi(elektrone) või siis gamma kiirgust(suure energia valguskvante), muutudes
4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese kiirguse hulk, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm 2 suurust pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel. 6. mida iseloomustab kiirguse neelamisriba? Kiirgusspektris neid kitsamaid v laiemaid piirkondi, mida neelab vaadeldav aine. 7. kirjelda kiirguse hajumist Rayleigh seaduse järgi. Mida väiksem on kiirguse lainepikkus, seda rohkem seda hajutatakse. Violetset kiirgust hajub päikese spektris 13 korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8. millised on kiirguse hajumise olulisemad seaduspärasused n- da astme seaduse järgi?
Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Neeldumisspekter: Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. 46. Kuidas on omavahel neeldumis-ja kiirgusspektrid seotud? Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris kiirgusjooned. Seega on tegemist optilise resonantsiga. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Nii on ka aatomitega, mis kiirgavad ja neelavad ühe ja sama sagedusega valguslaineid.
Seda, millise lainepikkusega valgust ja kui palju mingi aine neelab, kirjeldab neeldumisspekter. See võib olla nii pidev- kui joonspekter. Neeldumisspektri saamiseks lastakse valge valgus enne spektraalriista suunamist läbi uuritava aine. Osutub, et külm gaas neelab täpselt samade lainepikkustega valguslaineid, milliseid see kuumas olekus kiirgab. Öeldakse, et neeldumisspekter on kiirgusspektri "negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris on kiirgusjooned. Analüüsimiseks ei piisa spektri vaatlemisest ja sellepärast tuleb kasutada spektromeetreid, mille abil saab mõõta erinevate spektrijoonte intensiivsust.Spektraalanalüüs on väga tundlik meetod. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekoguseid mingi teise aine koostises. Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes mitmeid eeliseid. Näiteks ei mõjuta
karakteristikud ilm, taim, lumikate. Soojuse levimise protsessis pinnasesse etendab peamist osa soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Aprillis ja septembris valitseb vaadeldavates sügavustel enam vähem ühusugune temp. Suvel on ülemised kihid soojemad, talvel alumised. Pilet nr 10. Wieni seadus. Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wien`i nihkeseadus - absoluutselt musta keha kiirgusspektris on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. kus b on Wieni nihkekonstant väärtusega 2,8977721(26)×10-3 K m. Adiabaatilised protsessid atmosfääris. Adiabaatiline protsessi all mõistetakse sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetuse ümbrusega
temperatuur ligikaudu 40 C° võrra madalam praegusest (+15 C° asemel -23 C°). Stefan-Boltzmann`i seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = T4 (astmes 4). Seda seadust kasutatakse mitmesguste looduslike kehade, nagu maa, lume, rohu, pilvede, atmosfääri jt kiirgusvõime arvutamiseks. Wien`i nihkeseadus - absoluutselt musta keha kiirgusspektris on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Matemaatiliselt väljendades max * T = 2 0,2886 const. (max on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkus ja 0,2886 on konstandi arvväärtus). Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. 8) Tegevpinna efektiivne kiirgus Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe
· plaaniline (kaamera optiline telg ühtib loodjoonega) · perspektiivne (kaldne) (3) Aeropildistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) pikikattuvus peab olema vähemalt 60% ja põikikattuvus vähemalt 30%; 2) päikese kõrgusnurk peab olema vähemalt 25º; 3) aerofotol ei tohi esineda lund, pilvi ja udu; 4) pilvede varjudega ei tohi olla kaetud üle 3% pildistatavast alast. 198. CIR- aerofotod Eriti head viimaseks otstarbeks on valevärvilised, infrapunases kiirgusspektris pildistatud aerofotod (CIR-aerofotod) 1990-ndatest aastatest, kuna neil on hõlpus eristada leht- ja okasmetsa. CIR-aerofotosid kasutataksegi peamiselt metsade inventeerimiseks ning neid saab vaadata Tallinnas, Metsakorralduskeskuses. 199. Satelliitpildid ja nende kasutamine maastikuanalüüsil Maa tehiskaaslastelt tehtud maapinna foto või elektromagnetlainete spektri optilises, infrapunases või raadiolainealas skaneeritult edastatud maapinna kujutis (kosmosepilt).
annaabi.ee 
