ruumipunktides valguse intensiivsus kasvab, teistes kahaneb. 30.Valguse difraktsioon difraktsioonipilt tekib lainefrondilt lähtuvate sekundaarlainete interferentsi tulemusena. 31.Absoluutselt must keha Kui kõigi lainepikkuste jaoks on a= 1, siis r= d= 0 , mis tähendab, et keha neelab kogu talle langeva energia. Selliseid kehi nimetatakse absoluutselt mustadeks kehadeks. 32.Kiirgusseadused Kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe termodünaamilise tasakaalu tingimustes ei sõltu kehast, ta on kõigi kehade jaoks üks ja seesama funktsioon B(,T ) , mis sõltub lainepikkusest ja temperatuurist T :Kirchoffi seadus Plancki seadus: kus c1 = 3.741810-16 W m2, c2 = 1.43878610-2 mK ja T keha absoluutne temperatuur (Kelvinites). m = c'/T , Wieni nihkeseadus kus c'= 0.2897610-2 m K Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame
Põhikursus) 24. Soojuskiirguse mõiste ja spektripiirkond - Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus. Spektripiirkond mingi lainepikkuse vahemik, mis omab kindlat valgusspektrit. 0,4....0,8*10-3mm on nähtav valgus Ultraviolettkiirguse piirkond, nähtava valguse piirkond, lähisinfrapunane piirkond, infrapunapiirkond, mikrolainepiirkond ja raadiolainepiirkond. 25. Kiirgusseadused F - Kirchoffi seadus (absoluutselt musta keha kiirgusvõime) : = B(,T ) - lainepikkus T temperatuur - Plancki seadus (absoluutselt musta keha kiirgusvõime) : c1 -5 B(,T ) = c exp 2 - 1 T
Logomeetrid. Automaat-mõõtesillad. Logomeeter on takistustermomeetri komplekti kuuluv magnetoelektriline mõõteriist. Selle mõõtsüsteemi moodustavad kaks teineteise suhtes teatud nurga all raami. Automaatne elektronmõõtesild sarnaneb paljuski automaatse elektronpotentsiomeetriga. Skeem (eksamil antud) 10 17. Kehade temperatuuri mõõtmine nende soojuskiirguse järgi. Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri
Logomeetrid. Automaat-mõõtesillad. Logomeeter on takistustermomeetri komplekti kuuluv magnetoelektriline mõõteriist. Selle mõõtsüsteemi moodustavad kaks teineteise suhtes teatud nurga all raami. Automaatne elektronmõõtesild sarnaneb paljuski automaatse elektronpotentsiomeetriga. Skeem (eksamil antud) 10 17. Kehade temperatuuri mõõtmine nende soojuskiirguse järgi. Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri
Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab. Wien'i nihkeseadus lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga. Kirchoffi seadus Neil lainepikkustel, kus kehad neelavad kiirgust hästi, nad ka kiirgavad hästi (kehtib täpselt vaid gaaside kohta). Solaarkonstant (kõige olulisem Maa kliima seisukohalt) on päikesekiirguse võimsus
Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses.Meteoroloogia seos teiste distsipliinidega: füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, elektrilised, elektromagnetilised, akustilisd, termodünamilised nähtused atmosfääris,atm.keemiline koostis, kiirgusseadused, pilvede ja sademete tekke.Tema aluseks on termodünaamika põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see tegeleb fundamentaalsete hüdrodünaamika ja termodünaamika võrrandite lahendite uurimisega.Vaadetakse spets. Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva info analüüsi ja uurimisega üle laia,sünoptilise piirkonna,et idetifitseerida sünoptilises skaalas atmosfääri süsteeme.Põhiline rõhk on mesoskaala nähtusel)4.Klimatoloogia
merepinnale polütroopse atmosfääri hajuskiirguse akustilisd, termodünamilised nähtused Atmosfääri koostis ja vertikaalne baromeetrilise valemiga. puhul aga esemetel vari puudub. atmosfääris,atm.keemiline koostis, struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% Polütroopne atmosfäär on atmosfäärimudel, Kiirgusvälja iseloomustavad mitmed kiirgusseadused, pilvede ja sademete heelium ja 1% hapnik. Atmosfääri kõrguseks kus õhu temperatuur muutub kõrgusega karakteristikud. Neist põhilisemad on tekke.Tema aluseks on on umb 100 km Esimene osa on troposfäär lineaarselt. kiirgusvoog ja termodünaamika seal asub ¾ atm
annaabi.ee 
