Selliseid udusid nimetatakse advektiivseteks. Advektiivne udu on ududest tihedaim ja püsib kõige kauem: võib kesta isegi päevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on öö või päev. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu liikumist ühest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nõrgeneb see juhtub madalrõhkkonnaga seotud sooja frondi järel ehk tsükloni soojas sektoris. Sedalaadi udu teket ja liikumist saab hõlpsasti jälgida ilmakaartidelt, üksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem prognoosida. Kui näiteks talvel soe ning niiske õhk tungib külmale mandrile, jahtub ta tugevasti ning tekib tihe udu. Analoogiliselt kujunevad võrdlemisi tihedad udud kevadel merel, kui sinna valguvad soojad mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed. Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust. 1.4.1.3
külmasildade piirdeelementides välisuste ja akende katuslagede ja katuse sooja tarbe- ja hetivee läbi ventilatsiooni / infiltratsiooni läbi muude kommunikatsioonide (nagu näiteks trepi sulatusküte) Soojusisolatsiooniga on võimalik energiakadusid vähendada eelkõige nendes üksustes, kus energia leke on põhjustatud soojuse ülekandest, konvektiivsest või kiirguslikust kaost. Hoone soojuskadusid mõjutavad veel paljud asjaolud, nagu näiteks materjali kvaliteet, niiskusesisaldus, ventileerimise laad ja intensiivsus, tuulerõhk, ilmastik jt. 45 ... NAGU ILMNE, JAGUNEVAD SOOJUSKAOD ERINEVA ÕHUVAHETUSE KORRAL ERINEVALT Keskmise suurusega hästi soojustatud välispiiretega pereelamu suhteline soojakulu
annaabi.ee 
