mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Veeaur võib
pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan
pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan
temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa soojuskiirguse energiavood umbes võrdsed. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks
annaabi.ee 
