..100 kütusevardast. Võimsates reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28..
140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas (boorhappelisandita) vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojusenergiaks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral (peamiselt hapnikust tekkinud lämmastiku 16N sisalduse tõttu) radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivse isotoobi 16N poolestusaeg on väga väike (7 s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Rõhk reaktoris on enamasti ligikaudu 7,5 MPa ja vee keemistäpp seega ligikaudu 285 oC. Veetase aktiivtsoonis on tavaliselt 12...15 % kütusevarraste ülemistest otstest allpool, mistõttu aktiivtsooni ülemises osas tekib vähem aeglasi neutroneid ja ahelreaktsiooni intensiivsus on seal väiksem kui alumises osas
annaabi.ee 
