3. Peale loodusliku ja meditsiinilisel teenindamisel saadava kiirituse mõjub inimesele veel nn. tehnoloogiline foon. Seda põhjustab, näiteks, tehis-ehitusmaterjalides (fosfokips) olevate isotoopide kiirgus. Kivisöega kütmisel esinevad tuhas Th ja Pb radioaktiivsed isotoobid. Radioaktiivne aine satub organismi tuha sissehingamisel ja taimse ning loomse toiduaine kaudu. Tehnoloogiline foon kõigub piirides 200-400 mrem aastas. Üldisest kiirgusfoonist tingitud populatsioonidoosi suuruseks võib ligikaudse hinnanguna võtta 500 mrem aastas. Kokku võttes: kiirituse ohtlikkuse hindamisel peame silmas pidama: 1) kiirguse liiki (vt. kiirgusfaktor), 2) kiirguse mõjumise aega. Ohtlik on selliste isotoopide sattumine organismi, mille poolestusaeg on suur. Näiteks, Tsernobõli avarii korral olid sellisteks isotoopideks 131 I (T1/2 = 8 ööpäeva) ja 137Cs (T1/2 = 30 aastat).
nide foonilt ja seejärel muutub ta ainefoonist täiesti sõltumatuks musta keha kiirguseks. Musta keha kiirgusel on see tähelepanuväärne omadus, et Universumi paisudes jääb ta ikkagi musta keha kiirguseks, kuigi ta temperatuur muutub pöördvõrdeliselt Universumi mõõtmetega. Need footonid ongi praegu registreeritavad raadioteleskoopidega kui kosmoloogilise päritoluga 2,7K temperatuurile vastav reliktkiirgus. See pärineb ajast, mil Universumi vanus oli umbes miljon aastat. Kiirgusfoonist sõltumatu ainefoon jaheneb kiiresti, ruutsõltuvuses kiirgustemperatuuri langusest. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Universum" Rein Veskimäe
või rohkem) ning nende laguproduktid on siiani säilinud. Kolm põhilist looduses esinevat radionukliidi on 238U, 235U ja 232Th. Nende lagunemisel eraldub kiirgust ja tekivad lühema poolestusajaga tütarisotoobid, mis omakorda lagunevad kuni stabiilsete elementide tekkimiseni. 238U, 235U ja 232Th on igaüks aluseks erinevale radioaktiivse lagunemise ahelale. Mainitud raskete radioaktiivsete elementide perekondade esindajaid leidub kõikjal maakoores ja nende tekitatud on suurem osa kiirgusfoonist. Need radionukliidid on organismisiseselt radooni ja selle laguproduktide kiirguse ning välise gammakiirguse allikaks. Radooni lagunemine 222Rn on üks 238U lähtuva radioaktiivse lagunemise tütarproduktidest. Radoon on gaas. Maakoorest välja tunginuna seguneb ta õhuga. Radooni sisaldava õhu sissehingamisel ladestuvad radooni lagunemisel tütarproduktid, mis teatavasti ei ole gaasilised ained hingamisteedesse või satuvad tolmuosakeste jms liitununa sissehingatava õhuga kopsudesse
vaakumolek (tühi ruum). See, et meie maailm on olemas, näitab, et ainet ja antiainet ei tekkinud ühepalju. Selle nähtuse võimalikke tekkmehhanisme uurib elementaarosakeste füüsika. Kui otsustada kiirguse osakeste (footonite) ja aineosakeste (nukleonide) praeguse vahekorra järgi, jäi aine eraldumise käigus üle iga sajamiljones prooton. Ülejäänud leidsid paarilise ja annihileerusid, jättes järgi hulga footoneid. Just need ürgaegsed footonid moodustavadki põhiosa vaadeldavast kiirgusfoonist reliktkiirgusest. Pärast Suurt Pauku hakkas Universum paisuma ja ka jahtuma. Lisaks prootonitele tekkisid vaakumist ka kõik teised elementaarosakesed, igaüks oma ajal vastavalt seisumassile ja paisuva Universumi temperatuurile. Näiteks elektronid tekkisid temperatuuril 1012 K. Edasise jahtumise käigus kui osakeste kiirused vähenesid, tekkisid seosed osakeste vahel ja hakkasid tekkima keemilised elemendid. Algul lihtsama struktuuriga, kergemad
annaabi.ee 
