Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus.Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab. Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus. Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu. Osoonaugud- Osoonikihi olulist hõrenemise kohta stratosfääris. Montreali Protokoll- riigid on võtnud endale kohustuseks lõpetada freoonide tootmise. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoond( ained balloonide kasutamises, külmutuskappide gaasid, ja õhujahutamisseadmed) KASVUHONEEFEKT.(kasvuhoonegaasid) Mida suurem on õhurõhu muutus, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda
oleks organismidele surmav. 3. Mesosfäär (50 -85 km) – Kuna osooni pole, langeb temperatuur väga kiiresti. Õhk on väga kõre ja külm. 4. Termosfäär (>80 km) – õhk väga hõre. Gaasimolekulide kineetiline energia on väga suur (temperatuuri tõus). Atmosfääri ülemist piiri pole võimalik kindlaks teha. (Tinglikult 1000 km). Maa kiirgusbilanss Negatiivne kiirgusbilanss kui saab päikeselt vähem energiat, kui ära annab. Positiivne kiirgusbilnass, kui saab päikeselt rohkem energiat, kui ära annab. Tervikuna on maa kiirgusbilanss tasakaalus. ISELOOMUSTA JOONIST. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamine soojuskiirguse neelaja on veeaur, kuid ka CO2, CH4, O3 – neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. See on toimunud kogu aeg
annaabi.ee 
