Raadioside jaoks on vajalik antenn, mis muundaks elektrivoolu raadiolainetuseks ning pärast vastupidi tagasi. Isotroopne antenn – kiirgab võrdselt igas suunas – ideaalne antenn. Päriselus võimatu teha. Reaalselt kiirgab antenn ühele poole tugevalt rohkem. Taldrikantenn – ühes suunas tunduvalt rohkem välja venitatud (nagu taskulamp). Gain – võimendus. Pmax – kõige suurem, Pi – isotroopne kiirgus samas suunas. dBi – detsibelli võrreldes isotroopse kiirguriga. Võimendus võib olla kuni 100000 korda. Ringhäälinguantennidel peaks olema võimendus pigem väike, st võimalikult ühtlane signaal igas suunas. Kui tahame ühes kindlas suunas, siis vaja selles suunas suurt võimendust. Raadiolevi miinused – levivad igas suunas, ei tunne ära, milline on täpselt soovitud suund. Lained peegelduvad pindade peal -> terminali jõuab mitu lainet samaaegselt. Lained summutuvad liikudes, mis halvendab tunduvalt signaali kvaliteeti.
hüdrojaoturile. Võrreldes kopeertrossiga masinatega oli laseritega mõõtes mineraalpinnastes kaevetäpsus suurem 2...3 korda, turbapinnases 3...4 korda. Vähenes oluliselt ettevalmistustööde maht Etteantud lang tagatakse kopeertrossiga, uuematel mudelitel saab kasutada ka laser (UKL-1) või prozektor-langunäitureid (PUL-N-1). Laserlangunäiturit katsetati Pärnu EPT-s 1980.a. Kõrge hinna ja väikese töökindluse tõttu laiemat kasutamist ta ei leidnud. Infrapunase kiirguriga prozektor-langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s 80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a. hakkas Talleks nendega komplekteerima toodetavaid ekskavaatoreid ETC-2011. Vanemat tüüpi ekskavaatorid ETN-142, ETN-171 ja ETC-202 olid kohandatud ainult savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga.
annaabi.ee 
