külmkapp külmsahtlitekapp külmsüvendid ja vitriinid külmtöölaud jäämasin. Soojuslambid ja -kiirgurid SOOJUSLAMBID JA -KIIRGURID Soojuslampe ja kiirgureid kasutatakse ennekõike toitude serveerimisel: buffet- lauas või väljastusletis. Soojuslambid ja -kiirgurid Kuumsäilitusseadmed Kasutatakse restoranides väljastuslaudadena Kasutatakse iseteenindusliinides roogade kuumana säilitamisel
takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul
metalli ameriitsiumi ühendit. See kogus on aga väga väike: ühest grammist saab 7 valmistada 1500 suitsuandurit. Me elame radioaktiivses keskkonnas. Hingame õhku, sööme toitu ja joome vett, mis on teatud määral radioaktiivsed. Praktiliselt kõik ehitusmaterjalid, millest on tehtud meie elamud, sisaldavad radioaktiivsete elementide aatomeid. Radioaktiivset doosi suurendavad meditsiiniprotseduurid, milles kasutatakse radioaktiivseid kiirgureid. Piirkonniti on Maal radioaktiivne foon erinev. Kohati on radioaktiivne foon tunduvalt kõrgem. Näiteks selliseid piirkondi Brasiilias, Indias, Prantsusmaal jm. Täiendava radioaktiivse doosi saavad inimesed, kes sautava lennutransporti. 8 Radioaktiivsus Eestis Radioaktiivsus keskkonnas ja sellest tekkiv kiirgusdoos on riikliku seirevajaduse kõrval ka teadusuurimise objektiks kõigis riikides, erandiks ei saa olla ka Eesti. Selleks ei