Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiirgavast" - 6 õppematerjali

Keskkonnaprobleemid
16
pptx

Keskkonnaprobleemid

nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine ● Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. ● Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport ● Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Keskkonnaprobleemid
8
pptx

Keskkonnaprobleemid

nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus

Loodus → Keskkonnakaitse ja...
26 allalaadimist
Kiirgus-ja neeldumisspektrid ning nende uurimine
10
doc

Kiirgus-ja neeldumisspektrid ning nende uurimine

n1=54°23' n1=435 nm n2=59°23' n2=595 nm n3=60°15' n3=605 nm Difraktsiooni nurk n1 =15°20' n2 =19°58' n1 n2 n3 n3=20°50' Järeldus: Neelab alates 435 nm lühemad lainepikkused ning 595 nm-605 nm laiema lainepikkuse. Kiirgusspektri uurimine Tegu on analoogse katsega, kuid lambi ja sisendpilu vahele asetatud ratsurisse kinnitatud õhukese värviline plaat poleks valmistatud valgust neelavast ainest vaid valgust kiirgavast ainest. Tekib kiirgusspekter. Ning mõõta tuleb värviliste joonte vahed. 8 Kokkuvõte Spektrite näol on tegu inimeste jaoks igapäevase nähtusega. Spekter ise on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Spekter tekib tänu dispersioonile. Spektreid jaotatakse kiirgus- ja neeldumisspektriteks ning pidev-ja joonspektriteks. Spektrite uurimiseks on vaja spektromeetrit

Füüsika → Optika
37 allalaadimist
Musta keha kiirgus
9
doc

Musta keha kiirgus

langeva valguse. Väljast läbi ava õõnsusesse tungiv valguskiir peegeldub korduvalt õõnsuse seintelt. Iga peegeldusega osa energiast neeldub seintes, mistõttu avast õõnsusse sisenenud kiirgus neelatakse täielikult. Demo3: Absoluutselt musta keha mudel: 1) kiirgajana - hõõguva keha õõnsus on heledam, 2) neelajana - ava pappkarbis on tumedam nõgisest pinnast. Musta keha kiirgus Iga must keha (füüsikaline idealisatsioon kiirgavast objektist) saadab välja elektromagnetilist kiirgust teatavas lainepikkuste vahemikus. Kiiratav energia ja kiirgusspektri maksimum sõltuvad keha absoluutsest temperatuurist. Kiirgava keha temperatuuri tõustes suureneb keha poolt kiiratud koguenergia proportionaalselt keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Keha poolt kiiratavat energiat [W m-2] iseloomustab Stefan-Boltzmanni seadus:. Musta keha pinnatemperatuur ja kiiratav lainepikkus on pöördvõrdelises sõltuvuses, st

Füüsika → Füüsika
52 allalaadimist
Happesademed
6
docx

Happesademed

tagajärhel võib muutuda hormoonide tome, mis omakorda loob võimalused vähirakkude tekkeks, · nõrgeneb immuunsüsteem, · leukeemia · nurisünnituste oht. On avaldatud arvamust, et mobiiltelefonid on kõige kiirgusohtlikumad kodumasinad: · mobiiltelefoni töötades raadiolainete energia neeldub aju hallolluse molekulides ja resultaadiks on soojuse teke · uuringud on näidanud, et 50% antennist kiirgavast energiast neeldub kõneleja peas, 15% aparaati hoidvas käes, ohutu raadiokiirguse annus on selline, mis ei tõsta kehatemperatuuri üle 1 kraadi, · neil, kes on mobiiltelefoni kasutanud üle 10 aasta, võib esineda teatud ajukasvajaid, kromosoomidefekte, · mobiiltelefoni sagedasel kasutamisel võivad esineda peavalu, iiveldus, unetus ja mäluhäired. Kõige tundlikumad on mobiiltelefonide mõjule lapsed.

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Nimetu
11
docx

Nimetu

Mitmeid huvitavaid elutarkusi nt supi lõhnast ei saa keegi kõhtu täis. 7. A. Kivirähk ,,Limpa ja mereröövlid” Teema (millest raamat räägib?) Raamatus on peategelasteks tüdruk Limma, tema vend Limmo ja nende külaline Limpa. Koos räägitakse ka õudusjätte, sellel ööl kaob Limmo ära ning Limpa ja Limma hakkavad 8 teda otsima. Nad pugesid ühest valgust kiirgavast august sisse, kust tädi Vaike kingitud kaisulooma väitel oli ka Limmo läinud. Voodiriided varastasid Limmo, et teha ta madruseks. Voodilinad soovivad merele minna, hakata röövima ja linnu maha põletama, kui neid on vaja kedagi, kes kõik mustad tööd ära teeks. Kaisuloom tunneb padja ja Limmo lõhna ning hakatakse selle lõhna suunas liikuma. Jõutakse maja juurde, kus on meeletus koguses patju. Une-Mati kasvatab seal patju ning hiljem müüb neid poes. Vaike kingitus üritas

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun