tuntumate metallide leekreaktsioonide värvused. Leekreaktsioonid: *Li punane *Na kollane *K kahvatulilla *Rb punakaslilla *Cs sinine piisab juba 10(astmel 10)g suurusest kogusest, et reaktsioon saaks toimuda väga tundlik. kuumutamisel ühendid lenduvad ja aatomid ergastuvad. Selle tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Üleminekumomendil ühendid kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust. 3) Leelismetallide leidumine looduses, nende füüsikalised omadused, nende aktiivsuse võrdlus. Lihtainena neid oma suure aktiivsuse tõttu looduses ei leidu. Küll aga esineb neid paljudes ühendites. Leelismetallide aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Füüsikalised suurused: lihtsainena kõige tavalisemad. eelviimaste elektronkihtide konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel on ühesugune (v.a Li).
vabastab nii palju neutriinosid, et need rebivad väljapoole tormates tähe väliskihid laiali. Selline plahvatus on Maal jällegi nähtav supernoovana. 8 Teist tüüpi supernoovast jääb niisiis järele kas ainult paljas tuhk või ebatavaliselt tihe leha, mis arvutuste järgi on kas neutrontäht või must auk. Supernoova paisuvad välisosad kiirgavadki seda valgust, mida nähakse Maal. Mõne päeva jooksul pärast plahvatust, kui supernoova on kõige heledam, on tema paisuv kest nii suur, et selle sisse mahuks ligikaudu kogu Päikesesüsteem. Maal tehtud mõõtmised on näidanud, et kest paisub kiirusega umbes 5000 km/s. Paisumisel temperatuur vähehaaval langeb ja Maal nähakse supernoova heleust kahanemas. Lõpuks on kesta temperatuur langenud mõne tuhande kraadini ja täht tumeneb kiiresti.
Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10 Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest. Leegi värvuse muutumine on seletatav asjaoluga, et kuumutamisel ühendid lenduvad ja nende aatomid ergastuvad. Ergastumise tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Selle ülemineku momendil nad kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust. 1.2 Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid
Virmalised on atmosfääri ülakihitide hõredas õhus tekkiv valgus. (http://www.virmalised.ee/) Päikeselt paisatakse maailmaruumi üsna juhuslikes suundades ja kiiresti intensiivsust muutvate osakeste voog, enamasti prootonid ja elektronid. Laetud osakesed, mis mööduvad Maa lähedalt suunatakse Maa magnetvälja pooluste piirkonda, kus nad atmosfääri ülakihtides hõreda õhu molekulidega põrkudes neid ergastavad. Minnes tagasi ergastatud olekult tasakaaluolekusse, kiirgavadki need molekulid valguskvante, mida näeme virmalistena. (Kuusk 2005) Virmaliste valgus tekib samamoodi kui päevavalguslampide ja reklaamide neoontuledes, kus elektrivool hõrendatud gaasis põhjustab gaasi helendamist. Virmaliste värvus sõltub esilekutsuvate laetud osakeste energiast. See määrab ära milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulide ergastatatud olekuid need suudavad esile kutsuda. Virmaliste
annaabi.ee 
