Elektromagnetlainel, mis levib x-telje sihis, on elektriväli E (vektor) ja magnetväli B (vektor), mille suurused sõltuvad koordinaadist x ja ajast t. Võnkeringis tekkivad elektromagnetilised võnkumised osutavad kustuvateks isegi ideaalsel piirjuhul , kui võnkeringi takistus R=0. põhjuseks on muutuvate väljade omadus levida ruumis. Võnkeringi energia väheneb sealt eemalduva elektromagnetvälja energia võrra. Nähtust nim kiirgamiseks ja energiakadu kiirguskaoks. Ainult suurel kaugusel kiirgajast muutub elektromagnetlaine tasapinnaliseks. Võnkumise suunad on risti laine levimise suunaga , mistõttu elektromagnetlaine kuulub ristlainete hulka. E ja H on risti . elektromagnetlaine levimise kiiruse aines määrab selle elektriline (ε) ja magnetiline (μ) läbitavus v = c / sqrt(μ ε). - Poyntingi vektor , vektori suund näitab energia levimise suunda ruumis.
· katoodluminestsents (ergastatakse kiirete elektronide abil) · kemoluminestsents (ergastatakse keemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · bioluminestsents (ergastatakse biokeemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · elektroluminestsets (ergastatakse elektrivälja abil) Luminestsentsile on iseloomulik see, et kiirgus kestab ka pärast ergastamise lõppu (esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja ergastusest ning võib ulatuda nanosekunditest kuni ööpäevadeni. Järelhelenduse kestuse järgi jaotatakse luminestsentsi fluorstsentsiks (järelhelenduse aeg on väiksem kui 10-8 s) ja fosforestsentsiks (järelhelenduse aeg on suurem kui 10-8 s). Tekkeprotsesside järgi eristatakse kolme luminestsentsi liiki: spontaanne-, stimuleeritud- ja rekombinatsiooniline luminetsents. Spontaanse luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron mingil hetkel iseenesest
annaabi.ee 
