· Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks. · Võhandu , Piusa, Ahja · PÕHJAPOOLSED JÕED · Väikse vooluga, hästi loogelised, sootide rikkad, tihti üleujutatud ning ümbrus soine. · Suur- ja Väike-Emajõgi + Narva lisajõed Eesti siseveekogud toituvad lumesulamisveest, vihmaveest ning põhjaveest.
Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud suured, tuul ei saasta Ebastabiilne, rikuvad ega lõppe, tehnoloogia maastikupilti, ohuks areneb kiiresti, elektrihind elusorganismidele, nõuab langeb lagedt tuulemaastikku
annaabi.ee 
