vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet, tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias, samas kui intensiivne põllumajandustootmine annab panuse mulla erosiooni kiirenemisse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul põhjustas turism 2000. aastal 7 % Vahemere kogureostusest. Türgis puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 %turismirajatistest.Puhastatakse vaid 20 % kodumajapidamiste reoveest ja käideldakse vaid 6 % tahketest jäätmetest aastas (WWF Türgi, 2002). Itaalias lastakse täiesti töötlemata Vahemerre 80 protsenti 120 peamise rannikulinna reoveest. Veelgi enam, Vahemeri moodustab 0,7 %
Tegevusalade lõikes oli palgakasv laiapõhjaline, kuid esile võib tõsta ehituse ning veonduse ja laonduse tegevusala, kus konkurents välismaiste tööandjatega on iseäranis tugev. Välismaistele omanikele kuuluvates ettevõtetes kasvas palk 10,2%, Eesti eraettevõtetes 7,3%. Reaalpalk oli hooajalisi tegureid arvestades ligilähedane kriisieelse aja tipule 2008. aasta esimeses kvartalis. Kuigi palkade kasvu kiirenemisse panustasid sel aastal nii alampalga tõus kui ka avaliku sektori palgakokkulepped, hoiab kvartaliarvestuses palgakasvu kiirena vaba tööjõu, eriti kvalifitseeritud töökäte nappus. Kriisieelse ajaga võrreldes on töötuse määr praegu kõrgem, kuid see on suuresti tingitud inimeste aktiivsemast osalemisest tööturul. Kui praegu oleks tööjõus osalemine kriisieelsel tasemel, jääks töötuse määr 8% asemel 4,6% juurde. Jõudsalt
annaabi.ee 
