end. Sellised vooluringid järgivad Kirchhoffi seadusi ja omavad takistust ning induktiivsust. Neid vooluringe peab üldiselt käsitlema kui tugevalt ühendatud süsteemi, kus iga plasmaregiooni käitumine sõltub kogu vooluringist. Taoline tugev ühendatus ja mittelineaarsus võivadki tekitada plasma kompleksset käitumist. Vooluringid plasmas hoiavad endas induktiivset (magnetilist) energiat ning vooluringi segamise korral, näiteks plasma ebastabiilsuse tõttu, vabaneb see energia soojuse ja kiirendusena. See ongi levinud põhjenduseks päikesekoroonades (ingl. solar corona) toimuvale soojenemisele. Elektrivoolude olemasolu on täheldatud ka virmalistes ning plasmafilamentides. 4. Isolaatorid ehk dielektrikud Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektri isolaatorid ei juhi elektrit
aeglenemisele ) nii nagu seda on näiteks aegruumi kõverduste korral. See tähendab seda, et 37 Universumi eluea pikenemine toimub kiirenevas tempos ehk üle Universumi esineb üleüldine aja kiirenemine, mida ei saa otseselt tajuda. Näiteks inimene ei taju aja aeglenemist ega aja kiirenemist, kui see toimub süsteemis, kus inimene ise parajasti asub. Aja kiirenemine avaldubki Universumi paisumise kiiruses kiirendusena, sest Universumi eluea pikenemine ja Universumi paisumise kiirus ( kiirus sõltub ajast ) on omavahel seotud. Nii saamegi tulemuseks kiireneva Universumi paisumise. Huvitav on märkida seda, et Universumi paisumise uurimise korral on tegemist alati suurimate vahemaadega ruumis ( näiteks galaktikate ruumitasand ) ja pikimate ajavahemikega Universumis ( näiteks Universumi evolutsioon ). Kuid teadus on püüdnud uurida füüsikalisi nähtusi ka kõige
„aja paisumine“ ( ehk aja kiirenemine, mis on vastupidi aja aeglenemisele ) nii nagu seda on näiteks aegruumi kõverduste korral. See tähendab seda, et Universumi eluea pikenemine toimub kiirenevas tempos ehk üle Universumi esineb üleüldine aja kiirenemine, mida ei saa otseselt tajuda. Näiteks inimene ei taju aja aeglenemist ega aja kiirenemist, kui see toimub süsteemis, kus inimene ise parajasti asub. Aja kiirenemine avaldubki Universumi paisumise kiiruses kiirendusena, sest Universumi eluea pikenemine ja Universumi paisumise kiirus ( kiirus sõltub ajast ) on omavahel seotud. Nii saamegi tulemuseks kiireneva Universumi paisumise. Huvitav on märkida seda, et Universumi paisumise uurimise korral on tegemist alati suurimate vahemaadega ruumis ( näiteks galaktikate ruumitasand ) ja pikimate ajavahemikega Universumis ( näiteks Universumi evolutsioon ). Kuid teadus on püüdnud uurida füüsikalisi nähtusi ka kõige
annaabi.ee 
