kui ühel kettal. Kiirus varieerub, reeglina aeglasem. Paarsus käib bititasemeel, seega vajalik eraldi riistvara. · RAID 4 - nagu RAID 3, aga plokitasemel - ei vaja spetsriistvara · RAID 5 - nagu RAID 4, aga nii paarsus kui andmed on mööda paljusid kettaid ühtlaselt laiali jagatud. Parem jõudlus sümmeetrilisuse tõttu, muidu nagu RAID3 (kannatab 1 ketta suremist, maht n-1 korda ühe ketta suurus). Kirjutamine endiselt potentsiaalselt aeglane (ei kiirendata, parimal juhul jääb samaks kui 1 kettaga). · RAID 6 - nagu RAID 5, aga veaparandusinfot on rohkem, nii et kannatab kahe ketta suremist. RAID tasemeid võib ka kombineerida, s.t. ehitada ühe RAIDi otsa teine: · RAID 0+1 - mitu stripe'i peeglis. Kannatab vähemalt 1 ketta suremist, vahel ka mitme (sõltub, kus nad surevad). Kiire ja suur. · RAID 1+0 - mitu peeglit stripe'is. Kannatab igast peeglist n-1 ketta suremist, seega tavaliselt veidi parem kui 0+1.
Sarnaselt teeme me seda ka siin järgnevalt. Jõudu defineeritakse klassikalises mehaanikas järgmiselt: siin on impulss siiski relativistlik. Esitatud seos on tuntud ka relativistliku dünaamika põhisea- dusena. Leiame vaba keha kiirendamisel tehtava jõu tööd: ja nüüd integreerime saadud seost: Tähistame v2 / c2 = q. Avaldame töö järgmisel kujul: kus A0 on integreerimiskonstant. Töö võrdub nulliga siis, kui vaba keha ei kiirendata ( v = 0, q = 0 ). Järelikult: Järelikult vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia peab olema: 61 Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii
annaabi.ee 
