Kõige parem näide ajakirjanduse mõjust Eesti ühiskonnas on 2012. aasta mais puhkenud Silvergate skandaal. Kui ajakirjandus poleks sellest kirjutanud, siis poleks ka rahvas sellest teada saanud ning midagi poleks juhtunud. Kuid ajakirjandus kirjutas sellest ning sügisel räägiti isegi demokraatlikust kriisist Eestis. Eestis ongi meedia mõju tohutu suur, sest Eesti on väike riik ja enamikel on kätte saadav internetiühendus. Kuna Eesti on väike, on kõik uudised kiiremi ka tervele rahvale teada. Ajakirjandus on internetiajastul mõjutanud inimesi väga palju ning kuigi on positiivsete mõjude hulgas ka negatiivsust, siis usun, et inimesed ei oleks nõus elama infopuuduses nagu elati sajandeid tagasi. Marie Lisette Luha
nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust
annaabi.ee 
