võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. 20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). Joonis 1
Selle käigus tekkivate gammakvantidena vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s. 5 2. VALGUSALLIKATE VÕRDLUS 2.1 Valgusallikate valgusviljakus Valgusviljakuseks nimetatakse valgusallika poolt kiiratavat valgusvoogu ühikulise toitevõimsuse kohta. SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusviljakus iseloomustab valgusallika efektiivsust inimsilmaga tajutava valguse produtseerimise mõttes. Valgusviljakuse kasutamine sellises valdkonnas on otstarbekam kui kasuteguri mõiste kasutamine. Näiteks hõõglambi kasutegur on ligi 100%, kuid valgusviljakus jääb tugevalt alla teiste valgusallikate omale, sest ainult u 4% kiirgusvõimsusest mahub nähtavasse diapasooni
See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aatomimudelist tulenevaid raskusi elektronide liikumise kirjeldamisel. Ei saa kirjeldada energia eraldumist 6)Mis kinnitab aatomite püsivust? See et me oleme veel elus. 7)Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? See ei näita elektronide poolt kiiratavat energiat. 8)Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? Joonspekter-mustal taustal üksikud värvilised jooned. Tekivad kiirgusspektrid. Joonspektri tekitasid kõrge temperatuurini kuumutatud atomaarsed gaasid hõredas olekus. 9)Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? Joonspektri tekkimine kinnitab seda, et aatom kiirgab ainult kindlaid energia kvante. E=h*f. 10)Millele viitab kindlate energiakvantide kiirgumine aatomist?
a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon VALGUSE KIIRGUMINE JA NEELDUMINE 1. Selleks, et elektron läheks suuremale orbiidile, peab aatomis energia neelduma. 2. Suuremalt orbiidilt väiksemale tulles aatom kiirgab energia hulga energia kvandi. 3. Tavaliselt on elektron kõige väiksemal orbiidil. 4. Suuremal orbiidil on elektron 10-8 sekundit. 5. Kiiratavat energiakvanti tajume meie valgusena. 6. Joonisel on kujutatud H, Na, Fe kiiratavad valgused spektrid.
6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mitte enam seda, mida objekt peegeldab või hajutab)! Need piirkonnad, millistes puuduvad atmosfääri koostisosades olulised neeldumispiirkonnad. Lisaks kiirguse neeldumisele mõjutab atmosfääri läbipaistvust ka kiirguse hajumine (Rayleigh hajumine hajumine õhu molekulidel tekib taeva sinine värvus; Mie hajumine hajumine valguse lainepikkusega võrreldava suurusega osakestel, nagu aerosool). Kaugseire seisukohalt on kiirguse hajumine ja neeldumine segavad nähtused.
rakendusi nagu ka päikesepaneelidele. Päikesekollektorid võivad olla kasutuses näiteks päikesevarju asemel või varikatusena. [4: 39] 1.5.2. Sooja tarbevee valmistamine ja ruumide küte Päikeseenergiat saab lisaks sooja tarbevee valmistamisele kasutada ka ruumide kütmiseks (Joonis 2.). Mida väiksemad on hoone soojuskaod läbi piirdetarindite ja ventilatsiooni, seda efektiivsemalt on võimalik päikese poolt kiiratavat soojust ära kasutada hoonete kütteks. Vesi tsirkuleerib katusele paigaldatud lamedapinnalises kollektoris soojenedes päikeseenergia toimel (vt lisa 1). Soojendatud vesi pumbatakse akumulatsioonipaaki ning edasi majapidamise energiavajaduse katmiseks. Lisakütteallikas ehk katel on siiski vajalik, kuna põhjamaistes kliimaoludes pole võimalik hoone soojusvarustust täielikult katta Päikese poolt kiiratava soojusega
Seda protsessi nimetatakse rekombinatsiooniks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et luminestentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu. Luminestsentsi kasutatakse telerite, arvutite jms. ekraanides; päevavalguslampides; luminestsentsanalüüsis (ka AIDSi diagnoos, merevee saaste hindamine); dosimeetria; aine ehituse uurimine, jne. 11.6.3. Laserkiirgus Laserkiirguseks nimetatakse laseri poolt kiiratavat valgust. Laser on tugeva, monokromaatse ja koherentse kiirguse allikas. Nimi tuleb ingliskeelse nimetuse esitähtedest: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse abil). Ka laserkiirguse tekkemehhanism on teine kui soojuskiirgusel ja on tegelikult mõneti sarnane luminestsentskiirgusega. Laserite rakendusi: · elektroonika (infotöötlus, CD, DVD, optiline side, paljundustehnika, jne) · teaduses valgusallikas;
annaabi.ee 
