Treeningul sooritatud harjutuste iseloomust sõltub, missuguseid valke organismis kõige enam taastootma hakatakse. Üldine adaptatsioonimehhanism ÜAM koosneb: 1. organismi energiareservi mobiliseerimine, 2. org. plastilise reservi mobiliseerimine, 3. org. kaitsemehhanismide aktiveerimine. ÜAM tähtsaks omaduseks on see, et ta kindlustab ülemineku kiiradaptatsioonilt kestusadaptatsioonile. Vahetult mõjutuse järel tekkivad adapt. muutused kujutavad endast kiiradaptatsiooni. Kiiradaptatsiooni mood funktsionaalsete ja biokeemiliste muutuste kogum, mis tekib treeningharjutuste ajal kindlustamaks vastava pingutuse sooritamise ja homöostaatilise regulatsiooni Kestusadaptsiooni teke põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel. Kestuad iseloomustab: funktsionaalsete süsteemide võimsuse suurenemine, vaid ka funktsioonide märgatav ökonomiseerimine, funktsionaalsete süsteemide tegevuse,
Adaptatsioon sporditreeningus on organismi kohanemise protsess väliskeskonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Sporditreeningus käsitletakse eelkõige neid adaptatsiooni ilminguid, mis on seotud organismi kohanemisreaktsioonidega vastuseks välis- või sisekeskonna muutuvatele mõjuritele. Need reaktsioonid võivad väljenduda sügavate muutustena sõudjate organismis. Treeningu planeerimises tuleb eristada nii kiiradaptatsiooni (olemuselt suhteliselt ebastabiilne) kui ka kestusadaptatsiooni (olemuselt suhteliselt stabiilne). Kiiradaptatsioon treeningus seisneb organismi funktsionaalsete süsteemide muutustes vahetult pärast kehalise pingutuse sooritamist. Siin võib tuua näiteks treenimata ja treenitud inimese organismi erineva reaktsiooni ühekordsele kehalisele koormusele. Kvantitatiivseks väljenduseks on organite ja süsteemide suhtelise rahuloleku ja võimaliku maksimaalse
annaabi.ee 
