Seisukoht oli risti vastupidine tolleagsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda. Antud seisukoht muutus aluseks tänapäevasele franko- germaani kiirabikorraldusele, mille järgi eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid. Ajavahemikul Esimese maailmasõja algusest Teise maailmasõja lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas toimub innovatsioon. Esimeses maailmasõjas muutus tavapäraseks autodega teostatav kiirabitransport. Samuti võeti Esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte. Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakorselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha. 1949 a näitas initsiatiivi dr K Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema. Algatust
Kuidas käituda, kui kokkupõrge on siiski toimunud Jääge kindlasti seisma! Säilitage rahu! Teavitage kohe häirekeskust. Tähistage sündmuskoht. Küsige kiirabiauto meeskonnalt, kuidas on patsiendi ja muude juuresviibijate olukord. Edastage häirekeskusele täpsemad andmed, millist abi vajate. Informeerige tööandjat. 871 Pilt 52.2. Majadevahelises kvartalis vajus kiirabiauto jääkonaruste tõttu otsa pargitud sõiduautole. Kiirabitransport patsiendi seisukohast Kiirabiauto ülesanne ei ole lihtsalt kiirabibrigaadi ja patsiendi võimalikult kiire toimetamine punktist A punkti B, vaid selle oluline osa on patsiendi eest hoolitsemine. Kui kiirabiautos asub patsient, on juhi põhiülesanne sõita rahulikult, õrnalt ja pehmelt. Sel juhul suudavad ka teised meeskonnaliikmed patsiendi eest normaalselt hoolitseda, selle asemel, et pidevalt ametis olla harkisjalu seismise, kinnihoidmise ja muude tasakaaluharjutustega
annaabi.ee 
