Kiirabi tööd rahastatakse riigieelarvest ning selle tööd koordineerib Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervishoiuamet, kehtestades rahastatavate brigaadide arvu, tööjuhendi, nõuded brigaadile, varustusele, autodele, seadmetele. Tervishoiueamet sõlmib kiirabiga lepingu (kuni 5 aastaks), kinnitab teeninduspiirko ndade arvu ja paiknemise. Rahastamine toimub läbirääkimiste teel, iga aasta kehtestatakse eelarve. Haiglad teevad kiirabiga koostööd (haiglad, millel on EMO hoiavad kiirabibrigaadidega sidet, tagavad neile juurdepääsu haiglale ning võimaluse oma varustust korrastada). Kiirabibrigaadi võib juhtida erakorralise meditsiini arst või õde, kusjuures enamike väljakutsete puhul piisaks vaid õebrigaadist. 16. Omandivormid ja omanikukäitumine tervishoiusüsteemides 17. Sotsiaalne ravikindlustus 18. Ostmine tervishoiusüsteemi toimimise mõjutajana Eesti Haigekassa ostab tervishoiuteenust erinevatelt teenusepakkujatelt (perearstid, haiglad).
Kordamisküsimused 1. Nimetage kiirabis kasutatavaid a. Valuvaigisteid b. Südame rütmile mõjuvaid ravimeid c. Rahustava toimega ravimeid d. Südame veresooni laiendavaid ravimeid 133 5. Raadioside alused Õpieesmärk Erakorralise meditsiini tehnik: teab kiirabi kasutuses olevate raadiosidevahendite tööpõhimõtet, teab kuidas kasutada vajalikke sidepidamisfunktsioone, teab kuidas õigesti sidet pidada häirekeskuse ja teiste kiirabibrigaadidega. Raadioside põhineb elektromagnetlainetel, mida raadiosaatja tekitab ja antenni kaudu välja saadab, ja raadiovastuvõtja antenni kaudu vastu võtab ning inimkõrvale kuuldavaks heliks või arvutile arusaadavaks andmehulgaks muudab. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja