vigastus, nt luumurd, siis teda teenindatakse järjekorras teisena ja kui on näiteks varvas sinine, siis tema võetakse kõige viimasena. Kui kellegiga on juhtunud õnnetus, siis tuleb talle kõige pealt panna peale näiteks tekk või mõni soe riie. Kindlasti tuleb helistada kohe kiirabi numbril, mis on 112. Kiirabis tuleb rääkida: MIS JUHTUS? KUS JUHTUS? (täpne aadress ja teejuhatus) KAS KEEGI ON VIGA SAANUD? (selleks, et teada saada kui palju on vaja kiirabiautosid välja saata) OMA NIMI JA TELEFONI NUMBER MILLELT HELISTATE. Enne ei tohi kõnet kunagi katkestada, kui kiirabidišpetser ei ole selleks luba andnud. „Tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja!“ Õnnetused Õnnetusjuhtumid on välistegur. Need on sooritatud väljaspool inimese organismi. Sisetegurite alla lähevad äkkhaigestumised. Kui on juhtunud peapõrutusega õnnetus, siis on hea asi see, et inimese aju ümbritseb vedelik, mis kaitseb aju põrutuse eest
Teadmine selle kohta, kuidas rasketes liiklusolukordades õigesti käituda, ei kaitse veel instinktiivsete „valesammude“ eest tegelikkuses. Seepärast on iga erakorralise meditsiini tehniku koolituse lahutamatu osa liikluskoolitus, harjutamine libedal rajal, pidurdamise ja kõrvalepõikamise harjutused, neid ei asenda ükski teoreetiline kursus. Kiirabis kasutatavad autod Kiirabis kasutatavate autode suuruse ja varustuse määrab Euroopa Liidu standard, mis eristab kolme tüüpi kiirabiautosid. Tüüp A: haigete inimeste transpordiks mõeldud kiirabiauto (ambulance). Mõeldud haigete veoks, kes pole tervisliku seisundi mõttes erakorralised, mistõttu ei kanna need autod ka kiirabivarustust. Transpordiautosid on olemas kahte tüüpi: o Tüüp A 1: sobib ühe patsiendi transportimiseks. o Tüüp A 2: sobib ühe või mitme patsiendi transportimiseks (kanderaamil või istmel).
annaabi.ee 
