Kuidas käituda põletuse korral? Mida teha inimesega, kes on olnud külmas pikalt, kuid on siiski veel elavate kirjas? Ja palju muud sellist. Ka selliste teadmistega suudaks päästa inimelusid! Seniks, kuni Eestis aga selliseid asju pole rakendatud, tuleb jääda lootma vabatahtlikele esmaabiõppijatele ja eelkõige kiirabile. Mida kiiremini jõuab kiirabi sündmuspaigale, seda parem. Kahjuks on igal riigil raha vähe ja seega ei ole võimalik igasse paika kiirabiautot saada. Et kiirabiautode tööd optimeerida ja et inimesteni kiirabi võimalikult ruttu jõuaks, pakuksin välja, et võiks luua üle Eesti pisikesed putkad. Need peaksid olema väga väikese vahemiku sees ca. 20-30km, et kohale jõudmine nii pikalt aega ei võtaks. Auto viiks haige lähimasse suurde haiglasse ja ise läheks tagasi oma putkasse ootama järgmist väljakutset. Putka oleks just selleks, et ei peaks päevad ja ööd veetma ebamugavalt kiirabiautos, vaid oleks nö. valveputka, kus saab vaadata
sümboolselt kirjutatud kiirabiauto roolile. Õnneks on kadumas arusaam kiirabiauto juhtimisest kui ainsast erakorralise meditsiini tehnikute rakendusest. See arusaam ei vasta enam tegelikkusele, sest kiirabiauto juhi ülesanded on hakanud puhtast autotranspordist üha enam laienema meditsiinilistele ja muudele praktilistele rakendustele. Sellele vaatamata on transpordi ja autojuhi funktsioon ka tänapäeval erakorralise meditsiini tehniku üks peamisi ülesandeid. Igal juhul kujutab kiirabiautode juhtimine endast erakorralise meditsiini tehniku suurimat potentsiaalset vigastusohtu ja ühtlasi ka tõsiseimat õiguslikku vastutust. Teadmine selle kohta, kuidas rasketes liiklusolukordades õigesti käituda, ei kaitse veel instinktiivsete „valesammude“ eest tegelikkuses. Seepärast on iga erakorralise meditsiini tehniku koolituse lahutamatu osa liikluskoolitus, harjutamine libedal rajal, pidurdamise ja kõrvalepõikamise harjutused, neid ei asenda ükski teoreetiline kursus.
annaabi.ee 
