Kõrgematel kiletiivalistel esineb valikuline partenogenees, mille korral viljastatud munadest arenevad emased ja viljastamata munadest isased. Levinuim on aga lahksuguline sigimine. Sellisel puhul on viljastamine enamasti sisemine ja kõigil maismaaputukatel toimub see emase organismis. Paaritumisel viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega. Areng Putukatel on moondega areng. Enamus putukaid munevad mune. Vaid vähesed putukad sünnitavad eluspoegi (näiteks kiinlased jt kahetiivaliste seltsi esindajad). Osade putukaliikide emastel on selleks suguelundid muundunud, neil esineb imetajate emaka sarnane elund, teistel aga pole mingeid spetsiaalseid kohastumisi ja nende munad arenevad vastseteks emase suguteedes. Putukate munad on kuni 2 mm suured. Munade arv liigiti on erinev, ulatudes 20...30 kuni 300...600-ni (ühiselulistel kiletiivalistel 20000...30000). Munad munetakse liigile iseloomulikult, kas ühe- või mitmekaupa, kuhja või ritta jne
loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest siseparasitoidid kui väliparasitoidid Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist, mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased) Soodsatel tingimuste ja arvuka esinemise korral võivad parasitoidid hävitada kuni 95% peremeesputukaist Liigirikaste õistaimedega äärealade tähtsus putukatele Põlluservades kasvavad õistaimed on oluliseks toiduallikaks tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil põldudel õitsvaid kultuurtaimi ei leidu Nektar ja õietolm mitmetele teistele organismidele (nt liblikad)arja
annaabi.ee 
