Mõni vanem peab oma lapse viima lasteaeda varem, näiteks majandusliku olukorra tõttu või kui lapsel puuduvad vanavanemad, kes ei saa tema järele valvata. Kuid kui laps peab nii noorelt lasteaias käima igal nädalal ja olema seal tunde, siis on see riskiteguriks ema-imiku vahelises suhtes. Kuid on tehtud uuringuid, et lasteaiakasvatus on väga kvaliteetne ning sellistes tingimustes ei mõjuta see lapse intellektuaalset arengut ja ei löö kiilu ema ja lapse kiindumussuhtele, kui laps on juba piisavalt vana. Lapsi ei pea ilmtingimata viima lasteaeda, 14 on võimalus ka palgata lapsehoidja. Kuid Mayall ja Petri (1981) leidsid, et lapsed on lapsehoidjaga tihti ebakindlad ning nende keele- ja kognitiivsed võimed madalamad, kui lasteaias käivatel lastel. Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110 4.2. Seotussuhted
kiindumusteooria ei ole võtnud keele ja kultuuri aspekti - ei räägita koosmõjust ei olda kindel, et 26 imikut on piisav, et luua selle peale teoorialt; äkki on lapsed võõra täiskvanuga varem tutvunud; ei ole usutud selle õigust liiga vähe uuringuid - kas hüpoteesid on tõepärased ja hästi koostatud Põhielemendid on ümber lükkamatud Palju rakendatakse seda teooriat töös Inernaliseeritud maailma mudel!! TÄHELEPANU toetub kiindumussuhtele Tähelepanu on seisund ja samas tunnetus ja regulatsiooni protsess Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste stiimulite osas ja suunata tajuprotsesse vastavalt sellele valikule Esmasuse printsiip - efektiivsem on see osa, kuhu esimesena tähelepanu juhitakse Sõltuvalt tahteliste protsesside osast tähelepanus räägitakse tahtmatust ja tahtelisest tähelepanust Tahtmatu tähelepanu: Tähelepanu tugevus ja ootused, mida sa sellelt välisaärritajalt ootad