Armastus ja kiindumus Asudes suhteid looma, toetume eelnevatest suhetest saadud kogemustele ja nende suhete tõlgendusele. Kõige sagedamini on esimeseks kogemuseks olnud suhe oma vanematega. Teiseks mõjutab kiindumussuhteid meie enesekäsitus ja arusaam teistest inimestest, see võib olla positiivne ja negatiivne. Kolmandaks olenevad kiindumusmudelid mitmesugustest kiindumusega seotud eesmärkidest ja motiividest. K. Bartholomew kirjeldab nelja kiindumusmudelit: Turvaline kiindumus- arvamus endast ja teistest positiivne, inimesed hindavad ennast, nad tunnevad end ka üksiolles turvaliselt. Takerduv kiindumus- arvamus teistest positiivne, endast aga negatiivne. Hirmunud kiindumus- soovitakse teistega kontakti, kuid kardetakse nii seotust kui ka selle tagajärgi, arvamus endast ja teistest negatiivne. Vältiv kiindumus- arvamus endast positiivne, teistest aga negatiivne, rõhutavad iseseisvust
enam sõltuvad teiste tunnustamisest ja teiste hinnangutest. Ta üritab igal viisil kas siis meelitades, nõudes, vihapursetega, või siis klammerdumise abil mõjutada seda, et saaks selles suhtes oma armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa maailma ja teise peale loota ja seetõttu on läheduse säilitamiseks kõige parem teise külge takerduda, kuna vaid see annab talle võimaluse lähedust säilitada. Bartholomew (1990) on välja toonud 2 erinevat liiki mitteturvalist kiindumusmudelit. Need mitteturvalised kiindumusmudelid kujunevad välja justkui enda kaitseks tehtava kompromissina, kus kas siis autonoomia või emotsionaalne lähedus on ohverdatud füüsilise läheduse säilitamise nimel. *hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid kardab nii seotust kui ka selle tagajärgi, võimalikku hülgamist. Nendel on mall endast ja teistest negatiivne. Nad on harjunud