Kasutatakse ühe ja kahe astmelisi kannvundamente. Kannukaelad - osaliselt monoliitsed, osaliselt monteeritavad Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist 3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis. Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu. 4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe · Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes · Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes · Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes · Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele
hargnevad jne. Püramiidsed ja kiilvaiad tihendavad pinnasesse rammimisel ümbritsevat pinnast suurendades selle vastupanuvõimet ja kannavad koormust pinnasele lisaks hõõrdele külgpindadel ka normaalpingetega külgpindadel. Seetõttu on paljudel juhtudel selliste vaiade kandevõime betooni mahuühiku kohta suurem kui ühtlase põiklõikega vaiadel. Juhul kui vaia kandevõime määrab peamiselt vaia põhja vastupanu, ei ole taolised vaiad otstarbekad. Eestis on laialdaselt kasutatud kiilvaiu, millel kaks külge on kaldsed ja kaks paralleelsed. Selliste vaiade eeliseks püramiidsete vaiadega võrreldes on lihtne valmistamine rõhtasendis. Kiilvaiu on kasutatud kergete ühekorruseliste karkasshoonete puhul. Ins. A. Needo poolt juurutatud kiilvaiad on 2, 2,5 ja 3 m pikkused. Vaia laius on 300 mm, põhja ristlõige 80x300 mm ja külgpindade kalle ligikaudu 1:7,7. Kergete karkasshoonete puhul on kasutatud ühte vaia posti all (joonis 5.13). Joonisel on näidatud
Pikemate vaiade kasutamist piiravad raskused transpordil, nõtkekindlus rammimise alguses ja omakaal. Eestis on enamlevinud 300x300 mm vaiad pikkusega kuni 16 m. Pikema vaia saab kahe ja enam vaia ühendamisel vaiajätkudega. Rammivaiad on tavaliselt teistest vaialiikidest ökonoomsemad. Puuduseks on rammimisega kaasnev dünaamiline mõju, mis võib kahjustada läheduses asuvaid ehitisi. Väikese ristlõike tõttu on vaiade kandevõime piiratud. Kiilvaiad Eestis on laialdaselt kasutatud kiilvaiu, millel kaks külge on kaldsed ja kaks paralleelsed. Selliste vaiade eeliseks püramiidsete vaiadega võrreldes on lihtne valmistamine rõhtasendis. Kiilvaiu on kasutatud kergete ühekorruseliste karkasshoonete puhul. Ins. A. Needo poolt juurutatud kiilvaiad on 2, 2,5 ja 3 m pikkused. Vaia laius on 300 mm, põhja ristlõige 80x300 mm ja külgpindade kalle ligikaudu 1:7,7. Suuremate koormuste korral võib kasutada ka kahte või enamat vaia
kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema süvistatud allapoole pinnasevee minimaalset taset. Lisaks nimetatud tüüpidele kasutatakse ka: kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu, kohtvaiu. Vundamentide rajamisel, allmaatööde käigus tuleb sageli süvendeid, kraave kaitsta sissetungiva vee eest. Selleks kasutatakse punn- (sulund-) vaiu. Punnvaiad moodustavad veetiheda tõkkeseina. Valmistuselt võivad nad olla terasest, aga ka näiteks puidust. 14. Vundamendi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet
annaabi.ee 
