pinnaga. Kokkuviimine lõpeb pöialabade sirutusega, mille tulemusena tallad suurendavad väikese, kuid jõulise liigutusega jalgade töö produktiivsust. Jalgade ettevalmistav liigutus - jalgade kõverdamine toimub seevastu aeglaselt. Brassilöök on individuaalselt väga varieeruv ja tehniliselt komplitseeritud. Veel 30- ndatel aastatel kujutati brassilööki ette kiilutaolisena s.t. arvati et edasiviivaks jõuks on jalgade vahelt kiilutaoliselt vee väljasurumine ning seetõttu püüti sooritada hästi laia lööki. Liblikujumise tekkimisega osutus kitsas, tõukeline löök produktiivsemaks ning tänapäeval välditakse laia lööki. Löök on alati diagonaalne, suunatud külgedele ning jalad tuleb löögi lõpus paratamatult kokku tuua. Oluline on, et jalgade sirutus ja lähendamine toimuks sujuvalt, ühtse liigutusena. Brassi jalgade liigutuste õppimisel
lõpuks ikkagi oma päriskodust lahkuda. Teel kodumaa poole saab maalimisvajadus küll rahuldatud Oberstdorfis, kuid paraku: "Missugune kontrast Itaalia ja selle maa vahel. Siin mälestan veel viimseid päevi Veneezias nagu mõnda fantastilist unenägu." Pallase kunstiõpilase Karin Lutsu mälestustes: "Konrad Mägi oli lühikest kasvu, kitsa ovaalse peavormiga. Tal olid hallid, lühikeseks lõigatud juuksed, vähe melanhoolsed altkulmu vaatavad silmad. Kogu tema väike figuur lõppes kiilutaoliselt kergetes elegantsetes kingades." Nooruse põhisooviks oli saanud Konrad Mäel kuulsuse, isegi maailmakuulsuse taotlemine - eesmärk võis olla ainult täiuslikkus: "Ainult loomises (töös) seisab inimese suurus (väärtus), väärtus, mis seisma jääb ja veel tuleva põlvedele jutustab, mis sel ajal inimese vaim luua võis. Ainult täius on hea, kas olla täiuses: kelmuses, aususes ehk üksta kõik milles, ehk kui midagi teed, katsu seda tingimata hästi teha,"