seotud nii, et algpunkt on lõikepunkt kolme omavahel risttasandil: CL-tasand e. keskliinitasand (varem ka venepärane diametraaltasand DT e. ); BL-liin e. baasliinitasand; miidlitasand e. MS-tasand (MS asendatakse sageli sümboliga ). Positiivseks koordinaatide suunaks on: 0x e. abstsiss miidlist vööri (lääne kirjanduses sageli vastupidi); 0y e. ordinaat CL-tasandist paremale (tüürpoordi); 0z e. aplikaat BL-tasandist üles, mis antakse reeglina miidli kiilupunktist, näiteks laeva masskeskme aplikaat ZG asemel KG.
Metatsenter M Transverse Metacentre Ujuvuskese kreeni puhul B1 Centre of Buoyancy Shifted Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentri kõrgus GM Metacentric Height Püstuvuse õlg GZ Righting Arm Ujuvuskeskme aplikaat KB Height of Centre of Buoyancy Raskuskeskme aplikaat KG Height of Centre of Gravity Metatsentri aplikaat KM Height of Metacentre Ujuvuskeskme B1 kaugus kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k. kirjanduses C ) liigub ringikaart mööda (lihtsustavalt peaaegu!) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud , kus vee tihedus [t/m3] ja mahuline laeva veeväljasurve [m3]
int( AWP XF ) . 16 2. Laeva ujuvus Laeva ujuvuskeskme aplikaat zB laevapraktikas nimetatakse ujuvuse keskme B kauguseks kiilupunktist K ehk vahemaa KB, on oluline laeva püstuvuse arvutustes. Pinnamomentide integreerimisel kiilupinnast kuni veeliinitasandini, mis on mahuliseks muudetud T korrutades, jagades mahulise veeväljasurvega, arvutatakse KB : M xy (T ) 2 (T ) 2 T 1 [ ] int( AWP T ) .
annaabi.ee 
