viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk;
6 Kalapüügieeskiri Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrusega nr 144 ( RT I 2003, 41, 282), jõustunud 18.05.2003 6. Nakkepüünised (1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. (2) Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk;
annaabi.ee 
