Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus. Püksid: Need tehti valgest linasest riidest ja valgest või hallist villasest riidest. Püksid olid pikad. Vammus: Lõikelt sarnanes see särgiga. Vammus oli õlaõmblusteta, kahekorra murtud kangalaiast kehaosaga, milelle lõigati sisse peaauk. Vammusele tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupp noaga. Peakate: Vildist kaapkübar. Talvel karvapoolega sissepööratud lambanaha kiiludest karuse äärega karvakübar. Jalatistena: Iseloomulikud olid hülgenahast pastlad. Meeste pastlad valmistati sageli hülgeloibadest. Naiste pastelde juurde kuulusid punasest villasest lõngast palmitsetud paelad, mis köideti üles põlve alla. Meeste pastelde kinnituseks olid enamasti nahkrihmad.
lookhark üles langetussuuna vastasküljel. Lookhargist suurema kasuteguriga on liit- ehk kolmnurkhark. Ta koosneb kahest osast lühikesest hargist ja temaga risti olevast "kangist", millega tõstmise teel surutakse hargi alumisele otsale ja hark lükkab seejärel puu vertikaalasendist kalduma langemise suunas. Et hark kindlalt kangil püsiks, on kangile tehtud vastavasse kohta sälk. Mitmesugused kiilud, labidad ja vintsid Kiiludest on levinuimad mitmesuguse kuju ja suurusega puitkiilud. Puitkiile on lihtne raietöölisel kohapeal ise valmistada. Peale puitkiilude kasutatakse kaasajal rohkesti veel mitmesuguseid plastkiile ja metallkiiludest alumiiniumkiile. Nõukogude ajal kasutati puitkiilude kõrval veel teraskiile, kuid kaasajal teraskiilude kasutamine pole lubatud. Raiemehel on, kui ta kasutab kiile, kaasas kirves, sest kirvesilmaga on hea kiilule peale lüüa
annaabi.ee 
