lainete löögid, inertsjõud õõtsumisel, jää surve, löögid sildumisel, 34 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. vee rõhk avariiolukorras, kiilplokkide reaktsioon dokis, jne. Nimetatud jõudude mõju võib olla staatiline või dünaamiline. Jõud võivad avaldada oma mõju mitmesugustes kombinatsioonides. Üheargselt mõjuvate jõudude süsteemi nimetatakse laeva koormuseks. Laev peab olema võimeline sellele vastu panema. Koormusest tulenevad üld-deformatsioonid, millest tähtsamad on üldpikipaine ja üldvääne. Laeva võimet vastu panna ülddeformatsioonidele nimetatakse üld- tugevuseks.
märkamatuks seni, kuni kinnitusotsad järele annavad. Lisaks sellele võivad kaldapäritoluga tuletõrjebrigaadid olla ebateadlikud vabapindade toimel tekkivast kaadumisohust. 4. Kaadumisriski kontrolli all hoidmiseks peavad piltsipumbad veehulga vähendamiseks töötama ja tagama peab ka vee äravoolu ülemistelt tekkidelt. Dokkimine 1. Dokkimisoperatsiooni käigus peavad laevad läbima lühikese perioodi vähenenud püstuvusega, mis kujutab endast ajavahemikku kiilplokkide esimesest puutest kuni laeva täies ulatuses kiilplokkidele toetumiseni koos külgtitside paigaldamisega. Sel põhjusel peab dokitavatel laevadel olema suur püstuvus ja võimalikult väike trimm. 2. Dokisoleku ajal võib tööprogrammist tulenevalt toimuda ballasttankide tühjendamine või kütuse ümberpaigutus. Seepärast peab enne laeva vettelaskmist tegema tankide täieliku ülevaatuse koos järgneva püstuvuse ja trimmi arvutusega, määramaks, et peale
annaabi.ee 
