· veelgi hiljem lahkusid oma algkodumaalt slaavlaste ja baltlaste esivanemad HETIIDI IMPEERIUM. Hetiidid olid esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis oma arengus riikluse tasemele umbes 1700 eKr. Võimsa impeeriumi piirid ulatusid peagi Musta mere rannikult Vahemereni. Pealinn Hattusa oli ümbritsetud võimsate müüridega. Umbes 1200 eKr tabas aga riiki häving, mille põhjustaja on teadmata. Arheoloogiliste kaevamistega päevavalgele tulnud kiilkirjatahvlitest saadud informatsiooni põhjal võib järeldada, et hetiidid võtsid palju mõjutusi üle naaberrahvastelt, eelkõige kõrgelt arenenud Mesopotaamia kultuurist. Samas omistatakse hetiitidele ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Umbes 1300 eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. PÄRSIA SUURRIIK
neis piirkondades ja seejärel mujalgi kiiresti domineerivaks. Algas rauaaeg. Juba enne riigi teket olid hetiitidel küllalt tihedad kontaktid Mesopotaamia rahvastega. Väike-Aasias paiknesid mõned mesopotaamia kaupmeeste asulad ja sealtkaudu tegid hetiidid tutvust kiilkirjaga. Nad mugandasid kiilkirja oma keelele ja kasutasid seda nii riiklike dokumentide, seaduste ja kroonikate, kui ka religioossete ja mütoloogiliste teoste kirjutamiseks. Sel moel kogunes Hattusa kuningalossi mahukas kiilkirjatahvlitest arhiiv- raamatukogu. Selle säilmed on arheoloogiliste kaevamiste tulemusena päevavalgele toodud ning teadlased on suutelised neid tekste ka lugema. Hettiitide mitmekülgses kirjavaras ilmneb, et nad võtsid omaks mõjutusid erinevatelt naaberrahvastelt, eelkõige kõrgelt arenenud Mesopotaamia kultuurist. Ka mitmed jumalad, keda nad austasid, ja müüdid, mida neist rääkisid, pärinesid Mesopotaamiast või teistelt naaberrahvastelt. Hettiitide kultuur oli seega
annaabi.ee 
