Muuseumis saab lisaks näha ka veel Pompeji stiilis ornamentaalseid seinamaalinguid, mis on ekspeditsiooni taustaks. Lisaks saab näha iidseid savilapmpe, münte, kiilkirjatahvleid, vaase ning kujukesi. Veidi alla 500 skulptuuri sisaldava kogu põhiosa moodustavad Euroopa muuseumides asuvate kreeka ja rooma antiikskulptuuri (7.s eKr-4.s.) originaalidelt võetud vormide järgi tehtud kipsvalandid. Muuseumi kogudes on üle 3000 museaali, 4000 aastane Egiptuse muumia, Sumeri kiilkirjatahvlid ja palju muud. Kasutatud kirjandus: * http://miksike.ee/ * http://turism.tartumaa.ee/marsuudid.php?mis=1 * "Tartu Ülikooli peahoone" Niina Raid; Trükikoda "Oktoober"; 1993
MARI RIIK Mesopotaamia loodeosas oli olnud arvestatav jõud juba III aastatuhandel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Mari kuningaloss on üks silmapaistvamaid losse Mesopotaamia ajaloos. Mari kuningas pidasid oma naabervalitsejatega kirjavahetust, see kõik on kiilkirjas tahvlitel. 1750.-ndatel purustas Hammurabi Mari linna, pani lossi põlema ning kiilkirjatahvlid konserveerusid. VANA-BABÜLOONIA RIIK 19.-17. SAJANDIL Assüüria ja Babüloonia olid etniliselt väga lähedased, räägiti akkadi keeles, samad jumalad. Nende vahel oli sageli küllalt terav poliitiline konkurents. See toimus eelkõige perioodidel, kus üks oli teisest üle. See Assüüria ja Babüloonia vastasseis iseloomustab suurt osa Mesopotaamia ajaloost. Babylon (akkadi keeles Jumala värav) oli allunud Uri III dünastiale, siis iseseisvunud. 19