Kiililised on röövtoidulised. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad omapärase püüniskorvi, mis on kohastumus putukate püüdmiseks lennult. Kiililiste saagi suurus sõltub suuresti kiili enese mõõtmetest. Väiksemamõõdulisi selgrootuid on nad võimelised otse õhus alla neelama, suurtemate objektidega lendavad nad aga puhkekohta, kus nad oma tugevate lõugade abil saagi järk-järgult tükeldavad. Tagakeha on kiililistel pikk ja suhteliselt kitsas ning koosneb kümnest lülist. Tagakeha tipus paiknevad kiililistel nn. sabalisandid. Isastel on neid kaks paari ülemised ja alumised ning emastel esinevad ainult ülemised jätked. Neid jätkeid kasutatakse paaritumisel. Ritsiklased Ritsiklased ehk tettigoniidae on sihktiivaliste seltsi kuuluv sugukond. Ritsikaliste alamseltsi kuulub veel
Mesilased (pildil meemesilane) , kimalased, herilased, sipelgad (pildil vaaraosipelgas) , lehevaablased, käguvaablased. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Kiililised on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised. Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Taolistiivalistel on ees ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased (pildil kuuliidrik) ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased.
sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades? Lepisma saccharina majasoomukas 139. Ühepäevikuliste eluiga munast koorumisest kuni surmani on olenevalt liigist mõni tund kuni mõni päev õige 140. Ühepäevikuliste valmik ei toitu 141. Kiililised näevad väga hästi 142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja spermatofoor juhitakse emase suguteedesse 143. Kiililised on röövtoidulised 144. Nimeta enamlevinud kiililiste perekonnad ja sugukonnad Eestis: 1. G Coenagrion liidrik 2. G Calopteryx vesineitsik 1. F Corduliidae hiilgekiillased