hakkavad. Aga kella tuleb ikka helistada. Mine tea, kuhu nad muidu jooksevad." Ja me tõmbasime kaks korda spinningunöörist, mille peale kostis tilltill. Õpetaja Pauksaar tundis selle hääle ära ja läks hulga rõõmsamaks. Ta ütles: "Näete, nad pole kuigi kaugele saanud. Pimedas metsas on jalgratas ainult tüliks." Ja kõik jooksid metsa kammima, ainult vanempioneerijuht mitte, sest tema ei leidnud pimedas oma kingi üles. Aga meie Kiilikesega istusime lõkke ääres, kuulasime, kust hääled kostavad, ja tõmbasime vajaduse korral kella. Nüüd ma olengi kõik nii ära rääkinud, nagu oli. Ja et me ei tahtnud midagi paha, vaid hoopis õpetajate töökoormat kergendada. "Öine häire on meeldejäävaim sündmus pioneerilaagris," kirjutas ajaleht "Säde". Millest meie ka juhindusime. Pioneer räägib tõtt ikka ja alati, ning ma ütlen veel, et see oli
aega üle peaks jääma.Aga kui linna jõuti jättis ajaloo õpetaja poisid omapäi,sest tal endal oli linna peal toimetamisi.Poisid otsustasid hoopis lõbustuspargist pihta hakata ja muuseumi ning torni pärasteks jätta.Kuid lõbustuspargis oli nii tore,et nad raiskasid kogu oma raha ära ning teised kohad jäidki käimata.Selle eest said nad muidugi õpetajalt riielda. 14.)LOODUSTEADUSE KAKS:Õppealajuhataja käskis Sihvkal kirjandit kirjutada.See algas sellega,kuidas neist Kiilikesega sõbrad said ja milliseid tempe nad üksteisele tegid.Sihvkal oli sünnipäevaks saadud raha.Ta ostis omale kalastustarbed,osa raha laenas Kiilikesele,et ka sõber saaks need endale osta.Kiilike hakkas öösel õngega Sihvkal tekki pealt ära tõmbama.Selle eest otsustas Sihvka kätte maksta nii,et pani kella öösel helisema,koos teiste poistega ajasid nad Kiilikese üles ja ütlesid,et ta on kooli hiljaks jäänud.Kiilike tormaski keset ööd kooli poole,teised aga heitsid magama
annaabi.ee 
