1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/ Läänemere areng. Pinnakatte tekkimisele soojust. Nt liivakivi, argilliit. eelnes pikk jäätumiseelne kulutusperiood, mille
a, kuid samuti aeglaselt. Murranguliseks sai 1949.a, vabariigis oli 455 kolhoosi, kuhu oli ühinenud 7770 majandit. Massiline kolhooside moodustamine algas 1949.a märtsi lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli põhjustanud Siberisse küüditamine. Kollektiviseerimise tulemusena koondus põhiosa põllumajanduskõlvikutest kolhooside maafondi. Ühel ajal kolhooside rajamisega moodustati ka uusi sovhoose. Tekkinud kolhooside maakasutustel oli palju puudusi. Neid iseloomustas killustatus, maade kiildumine teise majandi maadesse, üleribasus ja kaudmaasus. Paljude kolhooside ja sovhooside maad koosnesid 10-25 elradi paiknevast ebakorrapärase kujuga maatükist. Põllu-ja heinmaad olid veel rohkem killustatud ning seetõttu vajati majandite korraldamist. Maakorraldustööd. Maakorraldusel oli tekkinud kolhooside maakasutuste korrastamisel oluline tähtsus. Esimeseks maakorralduslikuks abinõuks oli nn piiride kättenäitamine,
annaabi.ee 
