mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mulla hoogu minu vanaema, kui ta meile külla tuli. Veel mäletan ma seda, kuidas ma käisin Pärnus tihti oma tädil külas. Me ööbisime tema majas alati ning hommikuti pidime poodi minema. Mõnikord, kui päev oli hästi läinud, oli võimalus minna lõbustusparki. Mäletan, kuidas ma elektriautotega seal ringi sõitsin ning ühte seal olevasse vaatetorni läksin. Mõned aastad hiljem olin ma lasteaia viimases rühmas. Kõikides
jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. . Helsingi on täna haige mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa aga kusagil kapillaarides kobrutab Võrumaa maastik ja see kummaline keel on mu kõrvale armas Võrtsjärve loksuvast emaüsast pressiti mind välja ühe jalaga Eesti- teisega Liivimaal kanti mind ilmale põlvkondade kaupa kiikusin keskmaa kesal kahe kase vahel ja kihutasin pruuskavas pulmarongis kirikusse ja koju pargipingil beibed lappasid annabellat seda õhukest ja libedat ajakirja mis käsib keelab ja müüb müüb lõhnaõli ilma milleta polevat kevadel lõhna müüb põsepuna ilma milleta peaks olema häbi kanda oma nooruse odavat ohakaõit mina loen meie alla kolmekümneste valgeid ja vallalisi käejooni oled tähtkujult ikkagi karu ja mina laanepüü mis peaks meid siin kinni hoidma?
annaabi.ee 
