suruda või siis vastupidi esialgu sõdimisest loobunu mõtleb ümber, sest ei taha näiteks nõrgana paista. See lõpeb kas vaherahuga või nii-öelda kättemaksu sõjaga. "Hamletis" oli pigem see teine variant. See, et Taanimaa prints tahtis enda onule küüned kõrri virutada ning viimane aitas Laertesel peategelasele mürki sisse torkida. Vahel teeb samaga tasumine enesetunde ka lihtsalt paremaks, ükskõik, mis kiiksu tõttu. Ka need inimhinged, kes ei ole kättemaksuhimulised, võivad varem või hiljem vastu hakata. Nagu ütles Hamlet, et kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord see juhtub ometi. Kuid kui mõelda ja juurelda selle üle, siis Abraham Lincoln ütles ühe suurepärase lause, mille peaksid kõik elusolendid endale pähe raiuma: "Meie elu pole selleks küllalt pikk, et poole sellest tülidele kulutada."See lause käib
Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu. Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on. See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata midagi selle kohta, mis eneselt tähelepanu kõrvale juhib.
Mehe nimeks oli Stephen Jay Gould. Kui nüüd natuke rääkida Gouldist , siis Gouldi oli juut , tema vanemad tulid Ameerikasse immigrantidena Ida-Euroopast , kokkuvõttes oli Stephen Jay pärit kusagilt Ungari kandist. Kahtlen arvama ,et tol ajal ei olnud tavaline ,et inimesed oskasid mitmeid keeli , siis Gouldi perekond oskas vabalt nelja erinevat keelt millest ka Stephen omale ühe keele ammutas, milleks oli inglise keel. Veel päris Stephen oma perekonnalt väikse kiiksu või omaduse , osaleda kampaaniates sotsiaalse õigluse eest ja üliõpilasena lõi ta ise aktiivselt kaasa kodanikuõiguste liikumises. Stepheni töö kogemus oli üsna suur , ta oli töötanud üle kahekümne aasta teadurina ja kirjutanud palju esseesid. Gouldi on erialalt bioloog ja on spetsialiseerunud evolutsiooniteooriale. Oma eriala tõttu suudab ta teha järeldusi ja tuua välja fakte raamatust mida ta kirjutas.
.." ja nii ongi õige ja ainuvõimalik. Halvim, mida saab teha, on lihtsalt ,,kokku visata" mingi materjali väline, läbitunnetamata kirjeldus, milles puudub isikuline (meie enda) mõtestatud ja tunnetatud suhtumine; st loomingulisuse kohalolek, vabadus, julgus ja oma läbitunnetatud elamuste ja mõtete kogum, mida soovitakse jagada. Me peame oma olemasoluga õigustama seda, et meile on antud õigus asju sügavamalt läbi mõelda ning selle kaudu ka seda endast välja anda. Niiöelda ,,kiiksu" ei tohi mingil juhul karta, sest see on paeluv, see teebki meist huvitava inimese, meie narratiividest aga kultuuri kandja ja edendaja. Meie refleksiivsuse ja meie konstruktsiooni vahel peab olema intellektuaalne moment see me enda, inimkonna ja üldise refleksiivsuse vahe tajumine, me enda rolli ja funktsiooni tajumine, kus me ei tee midagi lihtsalt formaalselt, lihtsalt paberile visates. Kultuur ei saa olla automaatkäigukast. Kultuur on oma loomult
annaabi.ee 
