aastast. Veel toimuvad need USA ja Aasias. Kiiking Kiiking on Eestis leiutatud spordiala, mis on maailmas järjest rohkem kuulsust koguma hakkanud. Kiikingus on eesmärk panna kiik järjest suurema amplituudiga võnkuma kuni see hakkab üle võlli käima. Kiiking algab siis kui jalad on kõrgemal kui pea. Enne seda toimuvat võnkumist nimetatakse lihtsalt kiikumiseks. Esmakordselt tutvustati Eestis kiikingu kiike 1993-dal aastal Pärnus Ado Koski poolt. Kuigi on seda mainiutud ka August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest "Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland", mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust. Kiikingul on vaja head füüsilist vormi (eriti tugevaid jalalihaseid) ja julgust. Mida pikemad on aga kiikingu kiige aasad seda raskem on saada üle võlli. Kiikingu võistluste eesmärgiks on suurima aisapikkuse välja selgitamine, millega inimene on
Arvan, et enesekindlus mängib siin suurt rolli. Mäletan end algklassides, kus mul polnud ei eesmärke ega tahtmist neid omada. Mõtlesin, et niikuinii pole mul mõtet proovida, sest ebaõnnestumine on garanteeritud. Seega ei läinud ma kuhugi trenni või huviringi vaid passisin kodus. Kes teab äkki oleksin praeguseks tantsja või hea kunstnik. Tähtis on ka motivatsioon. Alati küsisin endalt, et milleks mul seda vaja on, kui endale eesmärgi püstitan. Kas või tuua jälle näiteks kiikingu, ma tahtsin enda julgust proovile panna samas ka teistest erineda millegi märkimisväärse poolest. Ja ma sain hakkama. Arvan, et hakkama saamine on ka mõtlemises kinni. Tuleb endas kindel olla ja mitte lihtsalt proovida vaid ka oma eesmärkide nimel pingutada, sest muidu jäävad need lihtsalt unistusteks. Õnneks on minul head sõbrad kes julgustavad mind algatatut lõpule viima. Samas tuues jällegi näiteks kiikingu. Kui olin suutnud ära teha oma esimesed
Eestlased on väga- väga suur laulurahvas. Oma lauluga on nad sillutanud tee Euroopa südamesse. Tallinna Vanalinnast on saanud üks maailma turistiderohkemaid paiku. Viru tänav töötab 24/7 ja võõrustab enamjaolt soomlasi, rootslasi, taanlasi ning ameeriklasi. Turiste tõmbab eriti meie kiikingusport, mis on maailmas väga populaarseks saanud. Kuna seda sporti välismaal eriti ei harrastata, on see Eesti kultuuri üks omapärasusi. Kiikingu ülemaailmsed võistlused toimuvad iga 4 aasta tagant Pärnus, mis tõmbab ligi väga palju inimesi. On arendatud Ida-Virumaa turismi. Sealsed kaevandused ja pankrannikud on tuntust kogunud enamus turistide hulgas. Eesti sport on tugevnenud. Jalgpalli poole pealt on Eesti saavutanud kõrgeid tulemusi. Meie koondis on mänginud Brasiiliaga, nagu oli unistus aastal 2007. Selle tõttu aga laiendati Lilleküla staadionit. Korvpalli tiimi liikmeid läheb aina rohkem USA-sse,
Lurich. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel võidutses 60-70ndatel tõstja Jaan Talts, kes OM’il võitis 7 kuldmedalit ja 3 hõbemedalit ning tuli 41. korral maailma meistriks. Nemad ongi need, kes Eesti spordis maailmatasemele tõid. Tänapäeval on maailmakuulsaid sportlased nt. Heki Nabi, Ragnar Klavan, Jaan Kirsipuu, Ott Tänak ja Mart Seim, kes toovad eestlasele palju uhkust üle maailma. Lisaks mõtlesid eestlased välja ka uue spordiala- kiikingu, kus peab kiiguga üle võlli kiikuma. Ka muusikamaastikul on eestlased ajalugu teinud. Arvo Pärt on üle maailma tunnustatud helilooja, kes on omapärane tänu kompositsioonitehnika poolest (Wikipedia). Pärti on tunnustatud nii mitmete ülikoolide audoktorina kui ka paljude ordenitega. Pärdi looming on ka Grammy muusikaauhinna meie riigile toonud. Samuti on palju au ja kuulsust Eestile toonud Erkki-Sven Tüür, Eri Klas ja Neeme Järvi. Eesti on väike riik, kuid seda vaid pindalalt
annaabi.ee 
