Õigeusu jüripäev (6. mai) Kirikus pühitsetud vesi ja pajuvitsad toodi koju, piserdati loomi pühitsetud veega. Üldiselt oli tavaks panna karja heaks ikooni ette küünal ja paluda karjaõnnistust. Ka lihavõttemune on kantud ümber karja. Võimaluse korral kutsuti papp loomade väljalaskmise juurde. Igal juhul kandis peremees ikooni ümber karja. Näiteks Värskas Jüri kiriku juures on tavaks pärast surnuaia külastamist ja haudadel söömist kirmaski pidamine. Kogunetakse kiigeplatsile kiikuma, laulma, mängima, lõõtspilli järgi tantsima, jutlema. Maitstakse sõira ja pühadejooki. Värskasse koguneb jüripäeval lauljaid mitmest kandist, alati on kohal ka kohalik leelokoor "Leiko" Veera Hirsiku juhendamisel ja teised kuulsad lauluemad. Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse: Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega,
Seejärel puhkes Johannese ja Leemeti ja Magadellan vahel tihe vaidlus jumala ja paganlikuse ning töö üle. Magdaleena siiski pani lõpu punkti- Leemet jääb ja Johannes vannub, et see on viimane pagan tema külas. Ülejäänud külaelanikud võttavad ta vastu päris aupaklikult, eriti Magdaleenat kelle „õnnest“ on kõik teadlikud ja sellepärast ka austavamalt käituvad. Leemeti suhtes ollakse natuke ettevaatlikumad. Leemetit ise aga huvitab tolle õhtul kui nad kiigeplatsile läksid see, kuidas keegi oli leidnud mingi mõlkis kiivir ja kuidas kõik selle ümber epputasid väitmast, et see on Hispaania või Kreeka või misiganes terasest. Samuti käis talle pinda külalaste tobedad küsimused ja pettumus, et ainus mis nad metsast ( koht kust nad kõik tulid) mäletavad või teavad on hiis ja Hiietarga Ülgase psühopaatlikud ohverdused. Siiski Leemet on pühendudnud külarahva lolluse talumise lapse nimel
annaabi.ee 
