Tema isa poega selles ei toetanud, sest tema arvates olid Villu plaanid liiga suured ja sobisid pigem Kõrbojale. Vanglas oli Villu sellepärast, et tappis mehe, kes tema poja ema, Kuusiku Eevit, kiusas. Eevi ootas Villut terve selle aja, mil Villu vangis oli. Ta lootis, et mees hakkab pärast vabanemist temaga elama, aga Villu isa ei olnud vaese miniaga nõus ja seetõttu pidid noored lahus elama. Kõrboja Anna tuli linnast koju isa tallu perenaiseks. Selle puhul korraldas ta kiigepeo ja kutsus ka Villu sinna. Mees jõi end aga purju ning hakkas Kivimäel kive lõhkama. Kahjuks juhtus õnnetus ta jäi ühest silmast poolpimedaks ja kaotas parema käe sõrmed. Haiglast koju jõudes lubas ta Eevile, et nad hakkavad nüüd koos elama. Anna kutsus aga Villut Kõrbojale peremeheks. Villu ei tahtnud sellest mõeldagi, et Anna santi endale tahab. Seepärast lasi Villu end öösel maha ja Eevi jäi ikkagi lapsega üksi.
Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud nõus vaese miniaga ja nii elavad Eevi ja Villu eraldi. Kõrboja Anna mõtleb tallu kutsuda peremeheks Katku Villu. Ta korraldab kojutuleku puhuks, jaanilaupäeval, kiigepeo küla noortele ja vanadele. Villu on peo lõpus juba purjus, lubab näidata allesjäänud pidulistele, kuidas tema Kivimäel kive lõhkab. Kivimäel juhtub aga õnnetus, mis teeb Villu ka teisest silmast pool pimedaks. Parema käe sõrmedest jäi ka ilma. Laatsaretist tagasi tulles, lubab ta Eevile, et hakkavad pärast Eevi ema surma koos elama. Kõrboja Anna aga kutsub Villut Kõrbojale peremeheks. Villu jõuab otsusele, et sandist pole tallu peremeest.