Parimates lüürilistes lauludes (,,Nõmm", ,,Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: ,,Ühest vaiksest pühast hiiest", ,,Mets" , ,,Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes üksikasjalikult teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget. Sageli pöördus ta ka rahvaluuletekstide poole ning populaarses ,,Kiigelaulus" , ,,Vaeslapselaulus" jm kasutab ta ka rahvalaulude viisikäände ning vormivõtteid. Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa kõlaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.Tuntumaks tema teoseks on kujunenud laulupidude avalaul
Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: "Ühest vaiksest pühast hiiest", "Mets", "Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes detailselt teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget. Sageli pöördus ta ka rahvaluuletekstide poole ning populaarses "Kiigelaulus", "Vaeslapselaulus" jm kasutab ta ka rahvalaulude viisikäände ning vormivõtteid. Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa harmooniaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.
annaabi.ee 
