Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu
läbi mispeale otsustas Vladimis valida uue usu mis toetaks riiki. Pikk lugu usuvalimisest. Lõpuks otsustati Bütsantsist tuleneva õigeusu kasuks-esiteks see oli rangelt riigile allutatud(seal siis keisrile) ja teiseks olevat Vladimirile meeldinud Bütsantsi keisri õde Anna kellega abiellumise eetingimuseks oli ristiusu vastuvõtmine. Kindlasti oluline osa just sellel et Kristluse Bütsantsi vormis peeti jutlusi vastavalt siis rahvus e slaavi keeles. Usk võeti vastu, Kiievlased ristiti jões ja äsja rajatud paganlik tempel lõhuti. Ristimine põhjapool aga ei kulgenud nii rahulikult kuna seal olid paganlikud traditsioonid tugevamalt juurdunud. Seega aasta 988 mida kroonikas ristiusu astumisega sostatakse on meelevaldne(võibolla vürst ja tema armee astus sel aastal) ja tegelik ristimine kestis veel mitu sajandit. 12. Ristiusu vastuvõtmise tagajärjed (Sergejev, Vseviov 2002, 99110).
annaabi.ee 
