Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele, pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Sinna jäi ta 18 kuuks, mille jooksul kirjutas oma "Londoni sümfooniad". Kõikjal, kuhu ta ka poleks läinud, saatsid teda kiiduavaldused. Viimase loomepuhangu ajal Viinis aastatel 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi.
Istungiärgu eel olid meeled elevil. Istungijärgul tuli paika panna Eesti isemajandamise programm. Istungjärgu avas ülemnõukogu juhataja asetäitja jaan Rääts. A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel. Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima. Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla
Roosikrantsi tänava alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja Oskar Pärn, kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele Stalinile, Molotovile, Vorošilovile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna Punaarmee esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi. Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle Toompea marsruudil: Pikk jalg, Pikk tänav, NSV