Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani leidmata. Pärast esimest maailmasõda jätkas Matsalu looduse uurimist H.Riikoja, kes kogus 1920. aasta juunis lahel ja Sauemerel planktonoloogilisi proove. Uue ekspeditsiooni võttis prof. Riikoja Matsalu lahele ette 1924 aasta koos Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatori M. Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad 17.mail Metskülas Kägi talus. Riikoja viibis peamiselt lahel, selgitades selgrootute levikut seoses lahevee soolsuse muutumisega. Härmis tegi aga vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis olulisi muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli registreeritud kokku 89 linnuliiki. 1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus
Ei hakka sellepärast enam teist korda viskama, seda enam, et teist parajat kivi pole saadaval. Sammub Võnnu saarelt tagasi, jätab Haapsalu lossi ja kiriku seisma. SILLAEHITUSEST LÄÄNEMAAL Kogunud Ülla Paras Sillaehituse valdkonnas teab "vanarahvas" igasuguseid lugusid rääkida. Sildu olevat ehitada üritanud just Vanapagan. Ainuke sild, mis neist "katsetustest" praeguseks teostunud, mitte küll Vanapagana poolt, on Kasari sild. Ülejäänud on vaid unistusteks jäänud. Sild Kiidevast Saastnasse Korra tulnud kole suur mees, Vanapagan või hiid või kes ta olnud, jäänud praeguse Ridali kiriku juurde seisma, pannud jala suurele kivile, teise jala tõstnud 5 versta eemale Mäemõisa suurele kivile ja hakanud siis kividel seistes kiva põlle või kuuehõlma korjama, et Kiidevalt Saastnasse silda ehitada. Kus küllalt vähemaid kiva koos, läinud neist silda tegema. Niihästi Ridala kui Mäemõisa kivile jäänud kivikorjaja jäljed järele. Ehitaja loopinud hulga
annaabi.ee 
