suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihtipeale on kiibistik koondatud integraallülituse sisse. Igal kiibistikul on oma funktsioon. Näiteks võib üks kiibistik täita graafikakaardi põhifunktsioone, teine aga arvuti protsessori funktsioone. Kiibistik määrab ära milliseid protsessoreid, mälusid ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadile ühendada. Kiibistik mõjutab oluliselt arvuti jõudlust ja stabiilsust. Skeem Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti närvisüsteemiks. Põhjus väga lihtne:
Peamine DDR3 kasutegur selle eelkäija DDR2 ees on võime andmeid edastada kaks korda kiiremini (8× kiiremini oma sisemise mälu massiividest). See võimaldab kiiremat ja suuremat andmeedastusmahtu. Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2
memory controller (IMC). Mõnikord põhja sild sisaldab ka integreeritud video kontrollereid (GMCH) Inteli süsteemides, sellepärast et erinevad protsessorid ja mälu tüübid nõuavad erinavat signaleerimist, tüüpiliselt põhja sild töötab ainult kahte klassi kuuluva protsessoriga ning üht tüüpi mäluga. Vähesed kiibistikud, mis toetavad kahte tüüpi mälusid(tavaliselt on selline võimalus kui liigutakse edasi vanalt standardilt uuemale). Näiteks põhjasild Nvidia nForce2 kiibistikul töötab ainult Socket A protsessoritega, kombineeritud koos DDR, SDRAM-iga. Põhja sild on süsteemi emaplaadil kõige tähtsaim faktor määrates ära protsessorite arvu, kiiruse, tüübi ning kui palju mälu saab kasutada. Sellised faktorid nagu voltide regulleerimine ja vabade ühenduste arv mängib ka rolli. Tehniliselt kõik tavakasutajal olemas olevad kiibistikud toetavad ühte protsessori tüüpi ning
Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihtipeale on kiibistik koondatud integraallülituse sisse. Igal kiibistikul on oma funktsioon. Näiteks võib üks kiibistik täita graafikakaardi põhifunktsioone, teine aga arvuti protsessori funktsioone. Kiibistik määrab ära milliseid protsessoreid, mälusid ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadile ühendada. Kiibistik mõjutab oluliselt arvuti jõudlust ja stabiilsust. Integraallülitus ehk IC Integraallülitus on vooluahel, mis on toodetud õhukesele pooljuhtmaterjali pinnale. Integraallülitusi kasutatakse peaaegu igas tänapäeva elektroonilises seadmes