Muinasusundit tuntakse küllalt halvasti, sest allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Üheks muinasusundi põhimõtteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Tarkadel ja nõidadel oli vägi, sest nad oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Loomadel oli vägi küüntes, südames, karvastikus, kihvades veres jne. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis magamise ajal kehast lahkuda, kuid surma puhul lahkus hing jäädavalt. Kõikjal esines ka teatud haldjaid ja vaime, kess asustasid vett, maad ja kodu. 7. Teooriad eestlaste esivanematest. 19. sajandil pakuti välja, et kõik soome-ugri alghõimud kujunesid välja kusagil Uurali mägede lähistel, kus rahvaarvu kasvu tõttu järk-järgult laiali asuti
inimesed, kellelt seda koguti, olid mõjutatud 19saj eluolude poolt. Muinasaegsete kultuspaikade probleem seisneb selles, et me ei tea mis eesmärgiga neid loodi. Kuna muinasaeg on Eesti ajaloos pikim periood, siis see usund on selle aja jooksul muutunud. Vägi looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades peituv eriline jõud või energia. Väge leidus objektides erinevalt. Inimeste vägi arvati leiduvat juustes. Loomades leidus vägi küünistes, kihvades, hammastes, veres, südames. Sõnades leiduvat väge ei tajunud igaüks. Hing alge, mida on vaja keha elus hoidmiseks. On arvatud, et hing kannab inimese või olendi isikupära. Hingeloomad, kuhu hing võib üle kanduda ja keda ei tohi tappa on näiteks ämblik. Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor). Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on
annaabi.ee 
